Liigu sisu juurde

Lisas 3 on töörühma poolt heaks kiidetud olulisemate unepäeviku parameetrite referentsväärtused, mis võiksid olla abiks unepäeviku tulemuste interpreteerimisel. Lisateave müokardiinfarkti kohta. ISI abil on võimalik hinnata ka unetuse ravi tulemuslikkust Unetusega patsiendid tajuvad oma tervist oluliselt kehvemana ning üldist valu tugevamana kui hea unega inimesed Sisuliselt puuduvad kvaliteetsed uuringud, mis käsitleks meeleolu- ja ärevushäirete küsimustike tundlikkust ja spetsiifilisust unetuse kui iseseisva sündroomi diagnoosimisel. Unetuse kahtlusega patsientidel ei ole soovitatav kasutada unetuse diagnoosimiseks rahutute jalgade sündroomi küsimustikku.

Norskamine, Koor Tais slavyanskaya liigeste jaoks inimeste täheldatud hingamisseisakud; Ninahingamistakistus võimalikud allergeenid, polüpoos, nina vaheseina deviatsioon ; Mittekosutav uni; Päevane liigunisus, väsimus, uinakud, uneatakid; Magamine sotsiaalselt mittesobival ajal; Ebameeldivad aistingud jäsemetes, mis sunnivad jäsemeid liigutama; Unes kõndimine, rääkimine vm käitumine, õudusunenäod; Katapleksia, uneparalüüs, hallutsinatsioonid une-ärkveloleku piiril.

Anamneesi kogumisel ei tohiks piirduda patsiendi kaebusega unehäirete kohta selle all mõistab enamik unetustvaid tuleb anamneesi täpsustada: Unekaebuse iseloom, kestus, dünaamika, leevendavad ja vallandavad tegurid; Patsiendi unehügieen ja harjumused, mis potentsiaalselt hoiavad unehäiret alal TV ja nutiseadmed magamistoas, liigne voodis veedetud aeg, öine söömine, suitsetamine vms ; Eluviisid, kehaline aktiivsus; Töö iseloom vahetustega töö, öötöö, töö tõttu ajavööndite ületamine ; Suitsetamine, kofeiini, Artriit 1 ola ravi ravi ja narkootiliste ainete tarvitamine; Kaasuvad ja läbipõetud haigused; Unehäirete pereanamnees; Tarvitatavad ravimid, sh uinutid, ergutid jm und potentsiaalselt mõjutavad ravimid esineb seos nt antidepressantravi ja rahutute jalgade vaevuste ning uneaegsete perioodiliste jäsemeliigutuste ägenemise vahel ; Hinnang unehäire mõjule patsiendi päevasele toimetulekule ja elukvaliteedil nt kas unehäire takistab õppimist, töökohustuste täitmist jms.

Objektiivne uurimine vt ka lisa 7 : Kehamassiindeks; Arteriaalne vererõhk, südame löögisagedus; Näokolju võimalikud anomaaliad; Suuõõne, neelu ja nina vaatlus tonsillid, kõva ja pehme suulagi, keele suurus ja asend, keele- ja huulekida, ninahingamistakistus. Unehäirete diferentsiaaldiagnostiline küsimustik vt Lisa 2 : Unehäirete paremaks diagnoosimiseks esmatasandil on soovitatav kasutada uneküsimustikke, mis hindavad mitme unehäire sümptomeid üheaegselt.

Küsimustik koos kasutusjuhendiga on toodud ravijuhendi lisas 2. Kroonilises unepuuduses nt uneapnoe või unetuse tõttu patsient ei pruugi oma und ega päevast toimetulekut adekvaatselt hinnata.

Samuti võib teatud sotsiaalsete olukordade või kui ravida valu ola uhiste ulevaateid vältimine krooniliste unehäiretega patsiendile nii omaseks saada, et seda ei peeta haiguslikuks. Oluline on küsitleda patsiendiga ühes voodis magavat inimest patsiendil esinevate hingamisseisakute, norskamise, bruksismi, jäsemeliigutuste ja uneaegse käitumise asjus. Ühtki unehäiret kinnitavat ega ümber lükkavat analüüsi ega uuringut ei ole.

Analüüside ja esmaste uuringute määramisel tuleks juhinduda kliinilisest kahtlusest, mõeldes ka unehäiretega sageli kaasuvatele haigustele. Väsimuse puhul tuleks ennekõike välistada sagedamini esinevad haigused aneemia, südamepuudulikkus, hüpotüreoos, diabeet, kroonilised infektsioonid jms.

Unehäired kombineeruvad sageli. Ükski patsiendil diagnoositud haigus ega unehäire ei välista teist unehäiret. Ravijuhendi soovitused koos tõenduse ja arutelu lühikokkuvõttega Unetus Kõige laiemas mõttes tähendab unetus e insomnia võimetust magada.

Unetuse täpsem definitsioon: püsivad raskused uinumise või une säilitamisega ning mitterahuldav unekvaliteet tingimustes, kus on piisav võimalus magada.

Täiskasvanute unehäirete esmane diagnostika - Ravijuhend

Unetus põhjustab üht või mitut päevast sümptomit: väsimust, unisust, motivatsioonija energiapuudust, tähelepanu- ja keskendumisraskusi, meeleoluhäireid. Sageli kaasnevad unetusega liigne muretsemine unetuse tagajärgede pärast 8 ning düsfunktsionaalsed uskumused ja harjumused, mis hoiavad unetust alal. Psühholoogiliste mehhanismide najal kujuneb unetus krooniliseks häireks, mis püsib sõltumata unetuse algpõhjusest. Diagnostilised kriteeriumid on toodud lisas 7. Unetuse diagnoos põhineb anamneesil struktureeritud kliiniline intervjuu ja spetsiifilistel küsimustikel.

Kõigi klassifikatsioonide uuemates versioonides on järk-järgult loobutud primaarse vs. Enamiku kaasuvate eriti psühhiaatriliste haiguste ja unetuse vahelist põhjuslikku seost ei ole võimalik määratleda.

  • Artroosi glukosamiini ravi
  • Kui liigesed hommikul haiget haiget
  • Ulekoormatud valu liigesed
  • Osteokondroosi liigeste tootlemine
  • Но она не сможет понять, что все это значит, - возразил Роберт, - ей же еще нет даже четырех лет.
  • Neuroloog selgitab: viis levinumat põhjust, miks käsi valutab - 4 Kliinik

Kui depressioon ja unetus esinevad koos, jääb unetus pahatihti tagaplaanile. Unetus kujuneb sageli iseseisvaks kliiniliseks probleemiks olenemata algpõhjusest. Unetuse kolmefaktorilise mudeli kohaselt eristatakse unetust vallandavaid nt tööstresssoodustavaid nt geneetiline eelsoodumus ning alalhoidvaid nt päevased uinakud, liigne voodis veedetud aeg, püsivalt suurenenud ärksus tegureid 8.

Teistest unetuse mehhanismide teooriatest on laiemat tunnustust leidnud Bootzin ja Nicassio stiimulikontrolli ja neurokognitiivsed mudelid. Unetuse põhilised riskitegurid on naissugu, vanem iga, kaasuvad psühhiaatrilised haigused eriti depressioon ja ärevus ning kroonilised kehalised haigused.

Unetusega patsiendid tajuvad oma tervist oluliselt kehvemana ning üldist valu tugevamana kui hea unega inimesed Unetus võib muutuda krooniliseks kuu jooksul, kuid selles ajavahemikus toimuvad protsessid ning unetuse krooniliseks muutumist soodustavad patsiendist sõltuvad tegurid on ebaselged.

Kroonilise unetuse väljakujunemises mängib rolli kesknärvisüsteemi ülemäärane aktiivsus tõestatud kuvamismeetodite ja EEG-ga ning tähelepanu nihkumine unele, unetusele ja selle tagajärgedele On leitud, et kõrgem une kvaliteedi küsimustiku PSQI skoor ja raskused une säilitamisega mitte niivõrd uinumisraskused ennustavad unetuse puhul pikaajalist uinutite tarvitamist Unetuse kahtlusega patsientidel on unetuse diagnoosimisel soovitatav täita unepäevikut vähemalt kahe nädala jooksul.

Nõrk positiivne soovitus, madal tõendatuse tase Unepäevik on unehäirete diagnoosimisel laialdaselt kasutusel. Unepäeviku abil on võimalik kaardistada patsiendi uneharjumusi ja asjaolusid, Liigeste katsehaigused võivad patsiendi und mõjutada.

Lisaks on võimalik mõõta erinevaid uinumise ja ärkamisega seotud parameetreid: näiteks kogu une aeg, ärkamiste arv jne. Unepäevikust saadavad andmed aitavad eristada erinevaid unehäireid, kindlaks määrata ravi eesmärke ning hinnata ravi tulemuslikkust.

Advantages of using MongoDB in a Single Page Web Application

Tõendusmaterjali otsinguga leitud kahes üksikuuringus hinnati unepäeviku usaldusväärsust ja unepäevikuga mõõdetavate kvantitatiivsete parameetrite piirväärtusi ning erinevate parameetrite tundlikkust, et eristada unetusega patsiente normaalse unega patsientidest.

Uurijad leidsid, et unepäevik on tundlikum ja spetsiifilisem kui aktigraafia AUC 0,84—0,97 vs.

Täiskasvanute unehäirete esmane diagnostika (RJ-G/28.1-2018)

Uurijad hindasid unepäevikut usaldusväärseks, lihtsalt kättesaadavaks ning odavaks meetodiks unetuse diagnoosimisel. Natale jt 15 uuringu eesmärk oli välja töötada unepäevikuga Consensus Sleep Diary CSD hinnatavate parameetrite piirväärtused ja hinnata, milliste parameetrite alusel on kõige parem eristada unetusega patsiente normaalse unega inimestest.

Läbilõikeline uuring, inimest unetusega ja normaalse unega. Levenson jt jõusid oma uuringus samale järeldusele. Läbi vaadatud uuringute põhjal võib öelda, et unetuse diferentsiaaldiagnostikaks on parimad parameetrid järgmised: uinumiseks kuluv aeg, ärkvelolek pärast esimest uinumist, lõplik ärkamine, kogu une aeg. Lisas 3 on toodud töörühma soovitatav unepäevik koos kasutamisjuhisega.

Praegu puuduvad unepäevikuga rahvusvaheliselt kokku lepitud mõõdetavate parameetrite piirväärtused. Lisas 3 on töörühma poolt heaks kiidetud olulisemate unepäeviku parameetrite referentsväärtused, mis võiksid olla abiks unepäeviku tulemuste interpreteerimisel. Arvestades seda, et unepäevikust on võimalik saada olulist informatsiooni patsiendi uneharjumuste kohta ja hinnata ravi tulemusi, otsustas töörühm, et kõigil unetuse kahtlusega patsientidel on soovitav täita unepäevikut vähemalt kahe nädala jooksul.

Ajaline kriteerium põhineb töörühma konsensuslikul otsusel. Lühiajalisel kasutamisel vähem kui kaks nädalat ei tarvitse kõrvalekalded unerežiimist esile tulla, samuti vajab päeviku täitmine veidi harjumisaega.

Kui artriiti ei põhjusta trauma, võib see olla kahepoolselt lokaliseeritud. Artriidi sümptomeid ei saa tähelepanuta jätta. See: õlaliigese tugev valu; see ei möödu puhkeolekus, vaid intensiivistub liikumisel, eriti kui proovitakse kätt pea taha panna, seda üles tõsta või küljele viia; valu intensiivistub palpeerimisel palpeerimine arsti poolt või liigese kerge puudutamisel; kätt on võimatu tõsta tingimusliku joone kohal, mis tõmmatakse horisontaalselt läbi õlaliigese telje see tähendab õlavöötme kohal ; liiges on ödeemi tõttu deformeerunud; liiges võib puudutada; kehatemperatuur tõuseb.

Ka selle juhendi koostamisel läbi töötatud kahes rahvusvahelises juhendis 16, 17 soovitatakse unepäevikut täita vähemalt kaks nädalat. Unepäeviku kasutamine ei too kaasa lisakulutusi ning on patsiendile ohutu. Patsiente on oluline enne unepäeviku täitma hakkamist põhjalikult juhendada, et unepäevikust saadav informatsioon oleks võimalikult täpne. Nõrk positiivne soovitus, madal tõendatuse tase. Unetuse diagnoos põhineb struktureeritud kliinilisel intervjuul.

Unetuse küsimustikke tuuakse unetuse ravijuhendites välja täiendava vahendina unetuse tõenäosuse ning raskusastme hindamiseks. Teatud uneküsimustikud sobivad ka raviefekti hindamiseks. Uuringutes on unetuse küsimustike tundlikkust ja spetsiifilisust võrreldud enamasti kliinilise intervjuu või aktiivsusmonitoride omaga. Mainitud uuringute tulemused kinnitavad küsimustike autorite poolt originaalartiklites avaldatud soovituslikke otsustuspiiri skoore st otsustuspiiriks olev punktisumma, mille juures küsimustiku tundlikkus ja spetsiifilisus on optimaalne.

ISI on patsiendi poolt täidetav subjektiivne küsimustik vt lisa 4. ISI sisaldab seitset küsimust, milles palutakse hinnata viimase kahe nädala subjektiivse unekvaliteedi andmeid Kõrgem skoor tähendab tõsisemat unetust. ISI inglise- prantsuse- jm keelseid versioone on valideeritud erinevates populatsioonides. ISI abil on võimalik hinnata ka unetuse ravi tulemuslikkust PSQI on samuti patsiendi poolt täidetav küsimustik ja kus palutakse kirjeldada unekaebusi viimase kuu jooksul lisa 4 PSQI koosneb seitsmest alajaotusest ja 19 küsimusest, võimalik punktiskoor on 0— Kõrgem skoor tähendab kehvemat unekvaliteeti.

PSQI kui ravida valu ola uhiste ulevaateid ka raviefekti hindamiseks nii kliinilises praktikas kui ka Vahendid liigeste vedelikest. Epworthi unisuse küsimustikku käsitletakse põhjalikumalt kliinilise küsimuse number kuus juures. Töörühm sõnastas nõrga positiivse soovituse madala kvaliteediga tõenduse põhjal: unetuse kahtlusega patsientidel soovitatakse täita unetuse küsimustikke ISI ja PSQI, et oleks võimalik unetust diagnoosida küsimustikud on toodud lisas 4.

Neuroloog selgitab: viis levinumat põhjust, miks käsi valutab

Kahes unetuse ravijuhendis 16, 17 soovitatakse kasutada unetuse küsimustikke ühe täiendava Target t arthroosi ravi diagramm. Süstemaatilisi ülevaateid ega metaanalüüse, milles käsitletaks unetuse küsimustike tundlikkust ja spetsiifilisust unetuse diagnoosimisel, ei ole.

Unetuse kahtlusega patsientidel ei ole unetuse diagnoosimiseks soovitatav kasutada meeleolu- ja ärevushäire küsimustikke. Nõrk negatiivne soovitus, madal tõendatuse tase.

Meeleolu- ja ärevushäiretel ning unetusel on ühiseid kliinilisi tunnuseid päevased keskendumisraskused, väsimus, uneaja lühenemine jm ning need seisundid esinevad sageli koos.

Püsima jääv unetus on sageli probleem ka pärast depressiooni edukat ravi. Kirjanduse otsing tehti selles küsimuses nii üldiselt kui ka vastavalt spetsiifilistele küsimustike nimetustele. Leidub hulgaliselt üksikuuringuid, milles on meeleolu- ja ärevushäire küsimustikke kasutatud unetuse hindamiseks psühhiaatriaosakonda hospitaliseeritud patsientidel.

Need ei esinda esmatasandi valimit. Põhilised probleemid selle kliinilise küsimuse tõendusmaterjaliga on järgmised: uuringute madal kvaliteet; kõrgemad skoorid küsimustikes, mis on valideeritud depressiooni ja ärevuse diagnostikas, ei võimalda eristada unetust ja unesümptomitega depressiooni.

Norskamine, teiste inimeste täheldatud hingamisseisakud; Ninahingamistakistus võimalikud allergeenid, polüpoos, nina vaheseina deviatsioon ; Mittekosutav uni; Päevane liigunisus, väsimus, uinakud, uneatakid; Magamine sotsiaalselt mittesobival ajal; Ebameeldivad aistingud jäsemetes, mis sunnivad jäsemeid liigutama; Unes kõndimine, rääkimine vm käitumine, õudusunenäod; Katapleksia, uneparalüüs, hallutsinatsioonid une-ärkveloleku piiril.

Sisuliselt puuduvad kvaliteetsed uuringud, mis käsitleks meeleolu- ja ärevushäirete küsimustike tundlikkust ja spetsiifilisust unetuse kui iseseisva sündroomi diagnoosimisel. Ravijuhendites on soovitatud eespool loetletud küsimustikke kasutada unetuse diagnostikas täiendava meetmena, et täpsustada kaasuvaid psühhiaatrilisi haigusi.

Neid küsimustikke ei ole Eesti populatsioonis valideeritud. Eestis on välja töötatud ja valideeritud meeleoluhäirete küsimustik EEK-2, mille küsimused 26—28 hindavad unetust. EEK-2 kohta vt Eesti depressiooni ravijuhend perearstidele Töörühm sõnastas nõrga negatiivse soovituse madala tõenduspõhisusega materjali põhjal: unetuse kahtlusega patsientidel pigem ei soovitata unetuse diagnoosimiseks kasutada meeleolu- ja ärevushäire küsimustikke.

Unetuse kahtlusega patsientidel ei ole soovitatav kasutada unetuse diagnoosimiseks rahutute jalgade sündroomi küsimustikku.

Kuidas valutab õlaliiges (valu on tuim, valutab liikudes), kuidas seda ravida - Cubit

Tugev negatiivne soovitus, madal tõendatuse tase. Sarnased kaebused võivad esineda erinevate unehäirete puhul. Rahutute jalgade sündroomi korral on sagedaseks kaebuseks unetus. Täpselt küsimusele vastavaid süstemaatilisi ülevaateid ega üksikuuringuid ei leitud.

Kasutatud ravijuhendites 6, 16, 17 tuuakse välja, et unetuse diagnoosimisel on oluline hinnata patsiente ka teiste unehäirete suhtes ja vajadusel kasutada spetsiifilist küsimustikku diagnoosi täpsustamiseks. Konkreetselt rahutute jalgade küsimustiku kasutamist unetuse diagnoosimisel käsitletud ei ole. Töörühm otsustas, et rahutute jalgade küsimustiku rutiinne kasutamine kõigil unetusega patsientidel ei ole näidustatud.

Puudub sellekohane tõendusmaterjal ning liigne testide kasutamine koormab patsienti ja vähendab patsiendi koostöövalmidust. Kui ravida valu ola uhiste ulevaateid kahtlusega patsientidel ei ole kui ravida valu ola uhiste ulevaateid kasutada unetuse diagnoosimiseks uneaegse hingamishäire küsimustikku. Töörühma praktiline soovitus. Otsinguga ei tulnud välja ühtegi küsimusele vastavat süstemaatilist analüüsi ega üksikuuringut.

Töörühm otsustas, et uneaegse hingamishäire küsimustiku kasutamine unetuse diagnoosimisel ei ole näidustatud. Puudub tõendusmaterjal, et rutiinne uneaegsete hingamishäirete küsimustike kasutamine esmatasandil aitaks unetust diagnoosida.