Liigu sisu juurde

Aga seda tuleb arvestada, kui inimestele metsast rääkida. Saada paremini aru sellest, miks on täitevvõim tegutsenud just nii, nagu ta on, mitte ehk sel viisil, nagu Riigikontrolli kujutluses asi võiks käia. Seepärast peavad rohelisele energiale üha rohkem panustavad riigid säilitama paralleelselt reservis ka vanu, põhiliselt fossiilseid kütuseid kasutavaid tootmisvõimsusi, et katta vajadusi ajal, mil tuul ei puhu ja päike ei paista. Eelmise aasta buumiga tuli Eestisse juurde megavatti uusi päikesepaneele. Sel puhul on targem taanduda, lohutades enda mõttega, et targem annab järele.

Kümme korda rohkem parke kui aasta varem Eelmisel aastal lisandus uut päikeseparki, sealhulgas üle kilovatise võimsusega parke oli Ühtekokku on aasta alguse seisuga Eestis megavati eest päikeseparke, kümme korda rohkem kui aasta varem. Üks megavatine päikesepark toodab aastas keskmiselt megavatt-tundi energiat, toetust makstakse 53,7 euroni megavatt-tunni kohta.

Seni ei ole päikeseenergiale makstavad toetused olnud kuigi märgatavad.

Igal juhul peab toetuse saamiseks olema jaotus võrgufirmaga võrguleping sõlmitud ja elekter peab jõudma võrku. Võrdluseks andsid möödunud aasta taastuvenergia kogutoodangust biomass, biogaas ja jäätmed 62 protsenti, tuuleenergia andis 36 protsenti. Kokku maksti Foto: Ago Tammik Päikeseparkide turul uus liider Eelmisel aastal sai Eesti päikesejaamade turg uue liidri — meediaärimees Ilmar Kompusele kuuluv Footonvolt kasvatas oma parkide arvu enam kui kümnekordselt.

Swedbanki toel rajatud parkide tasuvusaeg on tema sõnul 10 aastat, kuid see sõltub sellest, milliseks kujuneb turul hind ja millised on kliimatingimused.

Milliseks kujuneb päikeseenergia käekäik edaspidi, on tema sõnul raske hinnata, kuid Eesti esimese 1 megavatini küündinud päikesepargi omanikuna Maksmise loll paikesel ta kinnitada, et päikeseenergia on konkurentsivõimeline ja peaks saama ning saaks aidata riigil saavutada tulevasi taastuvenergia eesmärke.

Lisaks suurtele parkidele jäävad ju ka kodumajapidamiste ja ettevõtete omatarbeks rajatavad tootmisvõimsused. Küsimusele klastritena ehitatud parkide kohta vastas Kompus, et Footonvolti pargid on kõik eraldi kinnistutel ja eraldi liitumislepinguga.

Maksmise loll paikesel paisuvad liigesed paremal

Enamik on eraldiseisvad üksused, kuid mõnes kohas on kaks tootmisüksust kõrvuti, lisas ta. Selle üle, kas laiem teadmine mitmeosaliste parkide ehitamise kohta oleks võinud Eestis parkide rajamist veelgi suurendada, Kompus spekuleerida ei tahtnud.

Minu jaoks oli mets ilmselt igasugune koht, kus oli väheke rohkem puid koos. See võis olla rahvuspark, see võis olla kena põõsastik bussipeatuse juures, see võis olla majadevaheline puudegrupp linnas. Tallinna Nõmme linnaosa, kus ma enamasti elasin, oli kõik üks suur mets. Humanitaartaustaga vaesemat sorti st kinnisvara mitte omavast perest pärit lapsena ei teadnud ma mitte midagi kuni peaaegu et 40nda eluaastani Maksmise loll paikesel erinevates maakategooriatest. Mul ei olnud seda lihtsalt mitte kunagi elus vaja olnud teada.

Kui ma läksin vanas eas uuesti kooli, siis alustuseks pandigi mulle nina ette looduskaitseseadus, metsaseadus ja mitemsugused kaardirakendused, kust ma sain põhiasjad teada. Millele siis edasist haridust ehitama hakata. Metsavaidlustes osaleb aga palju inimesi, kes samuti ei pruugi olla kunagi varem mõelnud Toetused ja luud, mis on maa ja mis on mets. Nüüd kuulevad nad erinevaid tõlgendusi, mis sageli ei ole pädevad ei juriidiliselt, metsanduslikult ega ökoloogiliselt ning pole imestada, et segadus on suur.

Sageli alustavad metsandusinimesed selgitusi, miks näiteks just siin ei saa viljeleda püsimetsandust, vaid parema tulemuse annab lageraiemajandus, kasvukohatüüpidest. Viimastel metsa ümber kisklemise aastatel on ehk mõned mitte-metsanduse ega bioloogia-ökoloogia inimesed seda sõna küll Maksmise loll paikesel, kuid enamik ei saa siiski aru, mida see tegelikult tähendab.

Sest kasvukohatüüpidest aru saamine nõuab hulgaliselt spetsiifilisi eelteadmisi, mida neid asju mitte õppinud inimestel ei ole. Sama lugu on boniteediga. Tavaline keskmine inimene ei pruugi olla mitte iial mõelnud sellele, miks rabas on väiksemad männid kui näiteks Paganamaal. Või et kui ta astub kummikuga lompi, kus kasvab hein ja pajud, siis see ei ole mingi juhuslik looduse kapriis või maaomaniku tahteavaldus, vaid et selle koha peal ei olegi võimalik, et miski muu kasvaks.

Veelgi enam, ta ei pruugi eristada isegi tavalisi puu- ja põõsaliike. Et see esimene osa ühiskonnast on kahjuks kas arvuliselt või mõjukuselt sagedasti vähemuses, tekitab see frustratsiooni.

Just pettumus siinse kolkliku mõttelaadi ja konnatiigistumise üle viib paljud inimesed siit minema. Nad saavad mujal ühiskondades end tunda vabalt, nad ei pea kogu aeg mingit halli massi järele ootama, kui nad tahavad edasi minna, oma ideid teostada.

Tants põlevkivikatla ümber

Nad valivad ühiskonnad, mis on armastavad, tolerantsed, mitte vihkavad; nad valivad ühiskonnad, kus inimest hinnatakse selle järgi, mida ta teeb ja mida väärt on, mitte selle järgi, kui palju ta kaalub, mis värvi riideid kannab, kellega magab Üldse on meie ühiskonnal vaja lahti saada paljudest kompleksidest. President Toomas Hendrik Ilves vist ütles ühes kõnes väga õige mõtte, et me ei suuda elada vabade inimestena, nagu poleks okupatsiooni olnudki.

Meis on kogu aeg mingid tohutud ajaloost tulenevad kompleksid, paaniline Vene-hirm, kogu aeg mingi enesekaitseseisund, kuidas keegi tuleb meie keelt ja kultuuri ohustama.

Sa oled sõjaaja laps. Isegi täna on tunne, et need inimesed on kuidagi isemoodi. Kes on sõda ise või selle tagajärgi näinud, see vaatabki asju natuke teise pilguga.

See on nõme. Oleks aeg juba sellest jamast vabaneda. Eriti nõme on aga, et on erakondi, kes on oma eksistentsi üles ehitanud nendele sügavatele kompleksidele, lisades sinna veel nõretava retoorika.

Sinule kuuluvad ka sõnad, et ükski keskmine poliitik ei saa olla targem kui keskmine valija?

  • Kuidas ravida artroosi harja
  • Meid püütakse veenda, et põlevkivi kasutamine elektrijaamade põletusahjudes ja õlivabrikute gaasigeneraatorites on "põrgulik kurjus".
  • Mina saan küll aru, miks nad aru ei saa, sest ma ise veel hiljaaegu ei saanud metsast ega loodusest mitte mõhkugi aru.

Kas tõesti? Siis on ju küll keskpärane lugu. Keskmine poliitik on keskmise valija nägu. On neid poliitikuid, kes kahtlemata on kõvasti-kõvasti keskmisest valijast üle. Aga ka neid, kes keskmisest valijast alla. Olen seda varem öelnud juba mitmel pool, et poliitikud ei Maksmise loll paikesel siia saabunud teiselt planeedilt.

Ja ka poliitikute kvaliteet ja poliitiline kultuur algab meist. Mida kvaliteetsem on valija, seda kvaliteetsem on poliitik, siin on selge seos. Meil unustatakse ära, et kodaniku kohus on hoida end oma maailmapildi, arusaamade ja teadmiste poolest tasemel, mis annaks moraalse õiguse osaleda demokraatlikel valimistel, otsustusprotsessis, juhtida esindusdemokraatia kaudu riiki.

Demokraatia mõistlikuks toimimiseks on vaja valgustatud ja mõtlevat valijat, keda meil aga oi-kuidas-napib. Mul hakkas üsna õudne, kui lugesin hiljuti Ameerika riigisekretäri John Kerry mõtteavaldust, et ameeriklastel on õigus olla loll. Minu meelest on see mõte väga loll. No kuidas siis selle lollusega on? Eestis ega kuskil mujal pole valijal õigust olla loll.

Või kui ta on loll ja teda miski ei huvita, siis ei peaks tal olema ka hääleõigust, sest kui me läheme tagasi demokraatia lätete juurde, siis olid hääleõiguslikud ikka need, kes suutsid vastutustundlikke otsuseid langetada, need, kel oli rumala otsuse läbi midagi kaotada. Kui nõme populism, kõik need totrad loosungid ei läheks valijatele peale, siis ju neid ei kasutataks.

Maksmise loll paikesel Uhise ola ravi folk meetodite jargi

Kõik see kestab seni, kuni valijaskond seda tolereerib ja käitub lambana. Elu on paraku näidanud, et valijaskonna keskmine arusaam ja maitse ihkab kahjuks lihtsaid ja primitiivseid loosungeid rohkem kui ratsionaalset analüüsi. Nõudlus määrab pakkumise. Aga siiski tasuks silmas pidada ka seda, et valija-poliitiku suhte mõju ei ole ainult ühesuunaline.

Mõju on ikka vastastikune ja ma julgen arvata, et moraalses vaakumis tegutsev küüniline poliitik avaldab negatiivset mõju ka valijaskonnale. Siuksed teevad tervele rahvale häbi. On muidugi, Maksmise loll paikesel millegipärast on suurem osa nendest, keda ma tahaksin nimetada, riigi taseme poliitikast lahkunud.

Ja selliseid on tegelikult veel. Neil võisid olla ja on risti vastukäivad seisukohad, kuid neil olid ja on nad olemas, neil olid ja on veendumused, väärtuste süsteem, ratsionaalne mõtlemine ja vastutustunne. Neil on teatud erilist liiki vastutustunne, mida tänapäeval broilerifarmist tulnutel pole. Ja nendel, keda ma üles lugesin, ja paljudel teistel on hing, nad pole steriilsed parteikontoris vedruga üleskeeratud hingetud robotid, kes sind oma klaassilmadega jõllitavad ja kelle suust tuleb vaid ette programmeeritud parteiline möga.

Seaduselünk lubas rohkem toetusraha noppida

Meenuta, kes vanuserühmas 30—45 on viimase paari aasta jooksul Eesti ühiskonna säravatest tegijatest poliitikase läinud?

Vähemalt mulle neid kuigi palju ei meenu. Rahvana peaksime andma oma osa, et jätkuks korralikke ja säravaid inimesi. Olukorra parandamisel on väga oluline vastutus erakondade juhtidel, et nood nõuaks parlamenti kandideerijatelt kvaliteeti ega püüaks tõrjuda arukaid inimesi põhjusel, et nood võiksid hakata tulevikus ohustama ühe või teise parteijuhi positsiooni. Ma olen rääkinud mitmete riigi tasandi poliitikutega ja nad on kurtnud, kuidas partei juhtkond või keskkontor lausa sunnib neid kandideerima eelolevatel kohalikel valimistel, kuigi neil pole vähimatki kavatsust kohaliku omavalitsuse ametipostile minna.

Kui loll võib inimene olla? Pihtimus | Tule metsa!

Neilt eeldatakse peibutuspardiks olemist. Nii tulebki teha. Ka Agnes Pitka nimetab seda asjaolu kõige ebameeldivamaks. Nõnda jäi Miikaeli olemasolust jälg üksnes tema haiguslukku. Seejuures on vahe juuspeen — kui Miikael sündinuks elusana ja jõudnuks teha kasvõi ühe hingetõmbe, saanuks ta nime ja isikukoodi ning pere riiklikku sünnitoetust. Üsasurma korral ei väljastata sündmuse kohta ka surmatunnistust - sest see eeldab isikukoodi - vaid surmateatis. Ent ka ametnikud ise ei orienteeru alati oma bürokraatias.

Ja ma pidin seletama, et mu lapsel ei ole nime, et ma tulin oma lapse surmateatisele järgi.

Kui loll võib inimene olla? Pihtimus

Selle peale vaadati mind kui lolli, et surmatunnistusele tulid järele ju, mis ta nimi on? Ega ma seda last üksi ei saanud!

Tõestama, et kas sul oli see laps või ei olnud. No misasja nagu?

Riisalo viib surnult sündinud laste peredele sünnitoetuse maksmise valitsusse

Niigi on keeruline, ei ole vaja inimeste elu veel rohkem keeruliseks teha," leiab ka isa Matti Orav. Veel kümme aastat tagasi sai ka surnult sündinud lapsele nime panna, ta sai isikukoodi ja kanti rahvastikuregistrisse.

Ent siis muudeti seadust ja need lapsed jäid ametlikult nimetuks. Rahvusvaheliste standardite järgi loetakse sünnituseks lapse ilmaletulekut alates Alla selle on tegemist raseduse katkemisega.

  • Salvi liigeste liigestest
  • Foto: Ago Tammik Eestit eelmisel aastal tabanud päikeseelektrijaamade buum sai hoogu seaduse tõlgendusest, mille järgi on võimalik suured, mitmemegavatised jaamad jagada eri liitumispunktide abil kunstlikult väiksemaks ja saada sel kombel rohkem toetust.
  • Eesti Surnult sündinud laste pered peavad ebaõiglaseks, et neil ei võimaldata panna oma lapsele ametlikult nime ning neile ei laiene õigused mitmetele toetustele ja hüvitistele.

Umbes pooled Eestis surnult sündinud lapsed on aga ajalised ehk sündinud alates Just Lea Danilson-Järgi juhitud osakond asus teemaga tegelema pärast seda, kui ERR nende perede ebavõrdse kohtlemise teema novembris tõstatas. Siis asus protsessi juhtima rahvastikuminister Riina Solman, kes möönis puudujääke ja lubas teemaga edasi tegelda. Ent siis vahetus valitsus ja rahvastikuministri ametkond kaotati.

Riisalo viib surnult sündinud laste peredele sünnitoetuse maksmise valitsusse | Eesti | ERR

Nimeseadus liikus vastupidises suunas Rahvastikuregistrit haldab siseministeerium. Ent Danilson-Järg on seda meelt, et surnult sündinud laste nimeküsimust saab ka teisiti kui rahvastikuregistri kaudu lahendada. Täna kõigi peale Kerogeeni põlevkivielektrijaamades kasutamiseks sobivaks kütuseks kohandamisega seotud ettevalmistustööd võiks ära teha Tallinna tehnikaülikooli teaduskollektiiv, mis koondab endas riigi eredamaid tehnilise mõttelaadi esindajaid.

Siinkohal jagame me täielikult Keit Pentus-Rosimannuse arvamust, et innovaatilisi lahendusi tasub oodata teadlastelt ning teadusesse tuleb investeerida. Seda enam, et Ida-Virumaal paikneb Tallinna tehnikaülikooli Virumaa kolledž ühes põlevkivi kompetentsikeskusega. Luik ilma veeta on lihtsalt hani, Eesti ilma põlevkivita aga lihtsalt euroliidu ala. Ning lõpetuseks. Põhjarannikus avaldatud intervjuus "Põlevkivitööstust oleks rumal ennaktempos välja suretada" tõestab Viru Keemia Grupi juhatuse esimees Ahti Asmann riigi vajadust rajada põlevkiviõli eelrafineerimistehas.

Maksmise loll paikesel Hapu Spin narvilisus

Tema seisukohad sisaldavad nii argumentatsiooni kui kainet mõistust. Selle plaani elluviimisel on puudu vaid tahtest Riigivõimu poliitilisest tahtest. Ei tahaks, et Ahti Asmanni mõistlik arvamus jääks vaid hüüdja hääleks kõrbes.