Levodopa toimib enamikule haigetest. Haiguse avaldusnähud ei ole väljamõeldis ning neid saab saab leevendada vaid õige ravi ja visadusega.
Parkinsoni tõve puhul võivad muutuda tavalised tegevused, nagu näiteks riietumine ja söömine, tunduvalt raskemaks.
FOTO: Pixabay. Eestis on see haigus umbes inimesel.
Liis Kadastik-Eerme kirjeldas värskes doktoritöös Parkinsoni tõve levimust ja haigestumust Tartumaal. Parkinsoni tõbi ei ole iseenesest eluohtlik haigus, aga enamasti muutub see aja jooksul järjest raskemaks.
Kirjanduse põhjal on Parkinsoni tõvega patsientidel võrreldes nendega, kel seda haigust pole, ligi 1,5 korda suurem surmarisk, sest haigus võib põhjustada komplikatsioone, nagu lämbumine, kopsupõletik või eluohtlik kukkumine.
Sümptomite väljakujunemine võib võtta aega suisa üle 20 aasta. Mõnel inimesel kujuneb haiguspilt siiski välja ka kiiremini.
Sagedasemad haigused
Seni ei osata prognoosida haiguse individuaalset kulgu, aga õige raviga on enamik inimesi pärast Parkinsoni tõve diagnoosimist veel palju aastaid töövõimelised. Parkinsoni tõbi avaldub peamiselt selles, et inimese liikumine muutub aeglasemaks ja kohmakamaks, tekivad lihasjäikus, värin ning tasakaalu- ja kõnnakuhäired. Peale selle võivad tekkida mälu- meeleolu- ja unehäired, kõhukinnisus, uriinipidamatus, väsimus ning valu.
Kõige tulemuslikum ravim haiguse leevendamiseks on looduslik aminohape levodopa.
Selle kõrvaltoimena võivad aga kasutajal tekkida motoorsed komplikatsioonid. Esimest korda uuriti Parkinsoni tõve teket ja levikut Tartumaal 20 aastat tagasi. Kadastik-Eerme käsitles oma doktoritöös seda teemat valu parkinsoni tove liigestes, et vaadelda, kas ja mis on aastate jooksul haiguse levikus ning soodumuses muutunud.
Samuti soovis ta iseloomustada patsientide kliinilist profiili, sealhulgas uurida motoorsete komplikatsioonide ja mittemotoorsete sümptomite esinemissagedust ning neid soodustavaid tegureid. Doktoritöö jaoks koguti andmeid aastatest — Lõplik valim koosnes st Parkinsoni tõve diagnoosiga uuritavast neist mehi ja naisi Tööst selgus, et võrreldes Surmatunnistusel oli Parkinsoni tõve diagnoos märgitud ligi pooltel surnud uuritutest.
Parkinsoni tõbi teeb aeglaseks
Võrreldes samaealise üldrahvastikuga ei olnud tõvega patsientidel haiguse varases staadiumis märgatavalt erinevat surmariski. Vananev rahvastik Nüüdses uuringus oli aga proportsionaalselt rohkem kaugelearenenud haigusega patsiente. Siit saab Kadastik-Eerme sõnul järeldada, et haiguse levimuse kasvu võib seostada eelkõige vananeva rahvastikuga, paranenud haigusteadlikkusega ühiskonnas ja tõve põdejate varasemast pikema elueaga. Haigust kauem põdevate patsientide arv võib Kadastik-Eerme sõnul osutada sellele, et ühiskonnas kasvab vajadus tagada Parkinsoni tõvega patsientidele rehabilitatsiooniteenuste ja hooldusasutuste kättesaadavus.
Uuringust selgus ka, et motoorseid ravikomplikatsioone esines umbes veerandil patsientidest. Nende edasilükkamiseks võib töö autori sõnul kasu olla sellest, kui ei kiirustata levodopa alustamisega. See kehtib eeskätt just nooremate patsientide kohta.
Oluline on autori sõnul siinjuures see, et motoorsete komplikatsioonide edasilükkamise tõttu ei halveneks elukvaliteet. Ravimidoosid peaksid olema siiski piisavad, et vähendada patsiendi motoorseid vaevusi ja suurendada tema rahulolu eluga.
Kõige sagedasemad mittemotoorsed sümptomid, mille käes haiged vaevlevad, olid kognitsioonihäire, öised unehäired, põiehäired ja väsimus.
Elukvaliteedi peamised mõjutajad olid depressioon, motoorsed näiteks riietumine, söömine ja mittemotoorsed näiteks uni, valu igapäevaelu aspektid. Kadastik-Eerme rääkis ka, et depressioonil on Parkinsoni tõvega patsientide elukvaliteedi mõjutajana keskne osa, mistõttu tuleb meeleoluhäireid uurida nendel haigetel rohkem ja vajaduse korral pakkuda ravivõimalusi.
Teabe vastuvõtt Ka tema tõstatas probleemi, et ühiskond aina vananeb ja selle tõttu kasvab krooniliste haiguste osakaal.
Seega on meil vaja teada ka täpsemalt, kas ja kuidas hangivad või võtavad patsiendid haigusteabe vastu, eriti nüüd, mil elame infoajastul. Lubi leidis, et kuigi patsiendile vajalikku teavet jagub ja jagatakse, ei pruugi see vajalikul määral kohale jõuda. Võib juhtuda, et diagnoosist ehmunud inimene ei taha mõnikord ise teavet vastu võtta ja püüab seda haiguse algjärgus eirata. Toimub ka valikuline infohange: teave võetakse vastu osaliselt.
Nii jagunevadki patsiendid üldjoontes kolme rühma: aktiivsed sõltumatud teabeotsijad, aktiivsed ja organiseeritud patsiendiliidud ning passiivsed. Uurimist raskendab see, et Parkinsoni tõbi võib põhjustada tegevusetust. Seega on keeruline teha vahet, kas inimene ongi sellise iseloomuga või tuleneb passiivsus haigusest. Nende eri tüüpide teadvustamine ja kindlakstegemine võiks aidata arstil otsustada, kui palju ja mis teavet on vaja patsiendile anda. Suur probleem on ka haigustega seonduv häbimärgistamine ühiskonnas.
Seetõttu võivad Parkinsoni patsiendid oma haigust varjata.
Haigused ja seisundid
Mõni ei käi enam rahvaüritustel ja katkestab tantsutrennidki, kuigi haigus osalemist otseselt ei takista. Lubi doktoritöö kaitsmisel jõuti arusaamale, et tervishoiusüsteem peab kohanema vananeva rahvastikuga ja arvestama selle eripära.
Praegu pole arstidel eriti aega patsiendiga põhjalikult tegeleda. Üks võimalus oleks näiteks osa teavitustööst jätta õdede teha. Peamine järeldus on varem mainitud järkjärguline teabe andmine, mis aitab patsiendil kohaneda aegamisi.
Inimeseõpetus 3, \
Samuti on tähtis arvestada, et haiguse käigus muudab Punktid liigeste valust teabeotsingu strateegiat ja tõlgendab andmeid eri moodi. Pikaajaline ravi Parkinsoni tõve ravi on pikaajaline ja ravimeeskonnas osalevad paljude erialade spetsialistid.
Parkinsoni tõbi ja valu
Nende kõrval on tähtis osa ka haigel endal ja tema pereliikmetel, kelle teadlikkus on haigusega toimetuleku ning elukvaliteedi parandamise eeldus. Parkinsoni tõbi on ammu tuntud haigus: selle esmakirjeldaja James Parkinsoni sünnist on möödas üle aasta. Esialgu värihalvatuseks nimetatud tõbe kirjeldas doktor Parkinson Enne James Valu parkinsoni tove liigestes oli üles tähendatud vaid üksiksümptomeid. Näiteks Vana-Rooma arst Galenos kirjeldas juba teisel sajandil värinat.
- Parkinsoni tõve puhul võivad muutuda tavalised tegevused, nagu näiteks riietumine ja söömine, tunduvalt raskemaks.
- Haiget liigeste ravi
- Sagedasemad haigused Parkinsoni tõbi Parkinsonism ei tähista konkreetset haigust, vaid teatud kindlat haigusnähtude kogumit, mida iseloomustab kolm põhilist sümptomti: jäsemete värin, lihasrigiidsus ja liigutuste aeglus koos liigutuse alustamise raskusega.
- Parkinsoni tõbi ja valu - Tervis -
- KUIDAS MõJUTAB VALU PARKINSONI TõVEGA INIMESI - MEDITSIINI- -
Esimesena hakkas Parkinsoni tõbe ravima prantsuse neuroloog Jean-Martin Charcot, tehes seda belladonnaekstraktiga. Tema andis haigusele esmakirjeldaja järgi ka selle praeguse nime.
Sandra Saar.