Liigu sisu juurde

Radioloogilisteks uuringuteks ei ole üldjuhul vajadust. Tekivad papilloomid, polüübid, kondüloomid. Pidage meeles! Tekitava faktori järgi: Tekitajateks on bakterid, viirused, seened, parasiidid. J Pediatr Surg.

Epidemioloogia[ muuda muuda lähteteksti ] Nekrotiseeruv fastsiit on laste seas haruldane, ent raske kuluga haigus, eriti, kui ravi varases etapis viibib.

Haigused ja seisundid

Ameerikas läbiviidud uuringus oli aastatel — nekrotiseeriva fastsiidi esinemissagedus 1,12 juhtumit 10 haiglast välja kirjutatud lapse kohta. Haigestunud laste keskmine vanus oli 10 eluaastat.

Korrakudede poletik

Võrreldes varasemaga on laste haigestumise vanus tõusnud. Üks võimalik põhjus on tuulerõugetevastane vaktsineeriminemille tõttu on noores eas tuulerõugetesse haigestumine vähenenud.

Korrakudede poletik

Haiguse esinemine ei sõltu soost, rassist ega sotsiaalmajanduslikust staatusest, küll aga on ladinaameeriklastel suurem suremus. Prognoosi kohaselt puutub iga kirurg oma karjääri jooksul kokku vähemalt ühe nekrotiseeriva fastsiidi juhuga. Teiste kaasuvate haigustena võivad esineda veel vere hüübivuse häired, elektrolüütide tasakaaluhäired, diabeet ja ülekaalulisus, kusjuures kahte esimest seostatakse märgatavalt suurema suremusega [4].

Korrakudede poletik

Siiski esinevad paljud juhud lastel, kellel riskitegurid puuduvad [5]. Varem tervete inimeste infektsiooni seostatakse A-grupi streptokokiga. Harvematel juhtudel on infektsiooni põhjustajad gramnegatiivsed bakterid ja anaeroobid. Patofüsioloogia[ muuda muuda lähteteksti ] Eelnevalt kirjeldatud bakterite põhjustatud infektsioonid ei ole üldjuhul eluohtlikud, erinevalt nekrotiseerivast fastsiidist. Selle täpne põhjus on teadmata, kuid arvatakse, et nekrotiseerivat fastsiiti põhjustavad bakterid on muteerunud [2]mille tõttu neil õnnestub organismi immuunsüsteemi kaitsetegureid vältida [6].

Sõltumata tekitajast on haiguse kulg jaotatud kolme etappi.

Esimeses etapis toimub angiotrombootiline bakteriaalne invasioonsellele järgneb lokaalne koe nekroos, mis lõpeb toksiinide vabanemisega. Varases järgus tekkiv lokaalne isheemia soodustab koe nekroosi ning teiselt poolt pärsib antibakteriaalse ravi efektiivsust. Kiirelt tekkiv tromboos takistab infektsiooni levikut sügavamatesse kudedesse, mistõttu nekrotiseeriv fastsiit levib eelkõige horisontaalselt. Samas võib olukord kriitiliseks muutuda juba 24 tunni jooksul. Kuigi enamikul patsientidest esineb palaviksiis vaid vähem kui pooltel on see üle 38 kraadi.

Haigetel kirjeldatakse sageli tursete ja erüteemide esinemist, valu või hellust ja tahhükardiatnekrootilise koe leidu kirjeldatakse seevastu võrdlemisi harva.

lõualuu põletik

Kahtlust äratav tegur võiks olla ebaproportsionaalselt tugev valu [2]. Lastel võivad klassikalised sümptomid, nagu palavik ja erüteem, olla veelgi hilisemad, muutes diagnoosi samuti veelgi Korrakudede poletik [3]ning ühtlasi ei pruugi lapsed olla võimelised valu iseloomustama Korrakudede poletik. Ägeda faasi valkudest esineb C-reaktiivse valgu tõusu. CRV ja kreatiniini kinaasi märkimisväärne tõus võiks aidata nekrotiseerivat fastsiiti eristada tselluliidist.

Kõige sagedamini on infektsiooni lokalisatsiooniks alajäsemed ja lahkliha piirkond.

Korrakudede poletik

Radioloogilisteks uuringuteks ei ole üldjuhul vajadust. Samal ajal on aga varasel ravil märkimisväärne roll tüsistuste ja letaalsuse vähendamisel.

Nekrotiseeriv fastsiit

Täiskasvanute seas on kasutusel LRINEC-i Laboratory Risk Indicator for Necrotizing Fasciitis skoor, mis jagab patsiendid madala, keskmise ja kõrge riskiga klassi vastavalt nekrotiseeriva fastsiidi esinemistõenäosusele. Sellel meetodil on madal sensitiivsus, kuid kõrge spetsiifilisus, mille tõttu võib palju esineda valepositiivsust.

Haiguse Korrakudede poletik kulgu arvestades on see aga aktsepteeritav. Mõistagi ei tööta ükski skooringsüsteem isoleeritult, nii on seegi mõeldud vaid abistavaks teguriks.

Vajalik võib olla korduv kirurgiline nekroosi eemaldamine ning hiljem ka Korrakudede poletik.

Kõige sagedasem tekitaja on küll streptokokk, kuid esmase valikuna penitsilliini ainsa preparaadina üldiselt pigem ei soovitata. Põhjenduseks on toodud suurt bakterite kontsentratsiooni, mille tõttu penitsilliin võib jääda ebaefektiivseks. Seetõttu on soovitatud juurde lisada klindamütsiin.

Plantaarfastsiit ja kukekannus (kannavalu)

Hiljem on soovitatav antibakteriaalset ravi korrigeerida sõltuvalt külvide tulemustest. Keskmine aeg haige presentatsioonist kuni antibiootikumravi alustamiseni on 2,5 tundi ja keskmine aeg operatiivse ravini 22 tundi [5]. Neil, kes jõuavad kirurgilisele ravile vähem kui 24 tunni jooksul, on elumus tunduvalt parem kui neil, kes jõuavad sinna hiljem [2].

Ühele haigele tehakse 2—10 operatsiooni ja haiglas veedetud aeg jääb 3—36 päeva vahele [3] [5]. Kanadas tehtud uuringust selgus, et lapsed, kelle triaažikategooria oli kõrgem, ei saanud varasemat antibakteriaalset ravi, ühtlasi ei jõudnud nad varem kirurgilisele konsultatsioonile Korrakudede poletik ravile, võrreldes nendega, kelle triaažikategooria oli madalam [5].

See ilmestab veelgi nekrotiseeriva fastsiidi varjatud iseloomu. Tüsistused[ muuda muuda lähteteksti ] Pärast operatiivset ravi võib osutuda vajalikuks nahaplastika [5].

Igemehaiguste ravi

Tõsise tüsistusena võib umbes viiendikul esineda septilist šokki ja kompartmentsündroomi. Ägedat respiratoorset distressi sündroomi, testikulaarset atroofiat, tromboosi ja septilist artriiti esineb harvem.

Korrakudede poletik

Laboratory risk indicators for acute necrotizing fasciitis in the emergency setting. Journal of Acute Disease ; 5 2 : — Necrotizing soft tissue infection: principles of diagnosis and management.

Orthopaedics and trauma ; 30 3 : — Laboratory evaluation for pediatric patients with suspected necrotizing soft tissue infections: A case-control study. J Pediatr Surg. Pediatr Infect Dis J. Clin Pediatr Phila. JBJS Rev.