Liigu sisu juurde

Kui NHL on levinud väljapoole lümfisõlmi nt luuüdisse või kesknärvisüsteemi , on üldiselt paranemisprognoos halvem kui neil, kelle haigus piirdub lümfisõlmedega. Esineb silmade valguskartlkkus, pisaravool, hõõrumis- ja kipitustunne, silmade sidekesta põletik, punetus. Selline ülitundlikkus võib olla väga tugev, nii et ühe mesilase piste võib mõne minutiga põhjustada inimese surma.

Koeproovist saadav informatsioon on väga oluline lümfoomi diagnoosimise ja ravi seisukohalt.

Endoallergeenid tekivad organismi kudede kahjustusel - mikroobide ja viiruste poolt toodetavate mürkide, põletikuliste protsessidede jne. Ülitundlikkusreaktsioonid jagunevad 2 rühma: spetsiifilised reaktsioonid tekivad kindla allergeeni toimel; mittespetsiifilised reaktsioonid tekivad erinevate ärritajate tolmel.

Lümfisõlmede süsteemis lümfisüsteemis esineb kaks lümfoomi tüüpi mitte-Hodgkini lümfoom Hodgkini lümfoom Mitte-Hodgkini lümfoom Mitte-Hodgkini lümfoom NHL ei ole omaette haigus, vaid rühm erinevaid lümfaatilisi kasvajaid, kuhu kuuluvad erinevad lümfoomi vormid.

Kuigi NHL-i eri vormidel on mõned ühised jooned, erinevad haigused üksteisest selle poolest, millised näevad rakud välja mikroskoobiga vaadelduna, kuidas vähirakk kasvab ja kuidas kasvaja mõjutab organismi. Mitte-Hodgkini lümfoomid jagatakse kaheks peamiseks vormiks: B-rakulised lümfoomid arenevad ebanormaalsetest B-lümfirakkudest T-rakulised lümfoomid arenevad ebanormaalsetest T-lümfirakkudest. Ravi eesmärgiks on haiguse kontrolli all hoidmine võimalikult pika ajaperioodi vältel.

Agressiivsed lümfoomid kasvavad kiiresti ja vajavad kohest ravi.

Kuidas mitte-Hodgkini lümfoom tekib? Täpset haiguse tekkepõhjust ei teata.

Nakkuslik mononukleoos Sissejuhatus: Haiguse iseloomustus Nakkuslik mononukleoos on Epstein-Barr'i viiruse poolt põhjustatud süljega leviv nakkushaigus, mille põhilised haigustunnused on halb enesetunne, palavik, kurguvalu ja kaela- kukla- ning kaenlaaluste lümfisõlmede suurenemine. Arengumaades nakatutakse tavaliselt enne viiendat eluaastat. Väikelastel kulgeb nakkus enamasti sümptomiteta, kuid noortel ja täiskasvanutel kulgeb haigus mononukleoosile iseloomuliku haiguspildiga. Mononukleoosile on iseloomulik sporaadiline haigestumine, kuid võivad esineda ka puhangud. Haigustekitaja: Epstein-Barr'i viirus EBV kuulub herpesviiruste hulka ja on üks levinumaid viirusi inimesel.

Mitte-Hodgkini lümfoom võib tekkida mistahes lümfisõlmes ning igas lümfisüsteemi elundis nt. Kuna lümfirakud võivad lümfisoonte ja verevoolu kaudu liikuda kõikidesse kehaosadesse, saavad ka ebanormaalsed lümfirakud levida üle kogu organismi.

Eeterlikud olid valu liigeste ja lihaste valu

Kuigi osa mitte-Hodgkini lümfoomidest on paiksed, võivad mõned olla levinud keha eri osadesse juba diagnoosimise ajal. Riskitegurid Enamikul inimestest, kellel esineb nimetatud riskitegureid, ei teki haigust mitte kunagi. Mõnel diagnoositud haigusjuhul riskitegureid aga ei leita.

Teadlased on leidnud mitmeid võimalikke NHL-i teket põhjustavaid riskitegureid: Uhise ja turse poletik esineb tavaliselt inimestel, kellel on immuunsüsteemi häired autoimmuunhaigused krooniline autoimmuunne türeoidiit, tsöliaakia immuunpuudulikkus raske kombineeritud immuunpuudulikkus, hüpogammaglobulineemia, HIV NHL-i esineb mingil määral enam isikutel, kelle suguvõsas esineb lümfoomi, kuid see risk on väga väike.

Samas nendevahelist seos ei ole seniajani suudetud kinnitada.

Kui levinud on mitte-Hodgkini lümfoom? Igal aastal diagnoositud NHL-juhtumite arv on Eestis 30 aasta jooksul kahekordistunud. Eestis diagnoositi aastal mitte-Hodgkini lümfoomi juhtu.

Eemaldage valu liigeste liigestes

Eestis diagnoositi aastal ja aastal 80 mitte-Hodgkini lümfoomi juhtu. Kuigi NHL-i aeglase kasvuga ehk madala pahaloomulisuse astmega vorme ei saa veel terveks ravida, on haiguse prognoos väga hea ja haiged võivad elada üle 20 aasta.

Valu liigesed puusad

Enamik NHL-haigetest saavad keemiaravi, kiiritusravi, bioloogilist ravi või erinevate ravimeetodite kombinatsioone. Vahel saab kasutada luuüdi siirdamist või kirurgilist lõikust.

Завопил Ричард, ускоряя шаг. - Гляди-ка, - крикнул он Николь, посвечивая вперед фонариком, - мы почти дома. Но звук, который в ту же секунду услыхала Николь, заставил ее замереть - Ричард, - закричала она, - выключи свет. Он быстро обернулся, едва не упав, и выключил фонарик. Через несколько секунд сомнения исчезли.

Keemiaravi Mitte-Hodgkini lümfoomi keemiaravi koosneb mitmest samaaegselt kasutatavast ravimist. Kombinatsioonravi kasutatakse seetõttu, et erinevad ravimid kahjustavad või hävitavad vähirakke erimoodi. Tänu ravimite koosmõjule on võimalik hävitada rohkem vähirakke kui üksikute ravimitega.

Ainus poletik ainus

Erinevate ravimite annustamine väikeste kogustena aitab vähendada kõrvaltoimeid. Nüüdsel ajal kasutatavas nn.

CHOP-kombinatsioonis kasutatakse näiteks ravimeid, mille kõrvaltoimed on suhteliselt ohutud, samal ajal kui nende koosmõju võimaldab vähirakke tõhusalt hävitada. Kaasajal kombineeritakse lümfoomide puhul keemiaravi sageli monoklonaalsete antikehadega, nn. Bioloogiline ravi Mitte—Hodgkini lümfoomi bioloogilises ravis kasutataksemonoklonaalseid antikehasid MAbmis ründavad organismis vähirakke. Antikehad mõjutavad vähirakke mitmel erineval moel.

Nad tunnevad vähiraku ära antigeeni järgi, mis asub rakupinnal nagu märklaud ja annavad organismi enda immuunsüsteemile märku, et rakk on ebanormaalne ja tuleb hävitada. Antikehaga seondumine takistab vähiraku arengut, pidurdab vähi kasvu ja levikut teistesse organitesse. Kiiritusravi Mitte—Hodgkini lümfoomi korral rakendatakse kiiritusravi tavaliselt lümfisõlmedele ja neid ümbritsevale piirkonnale. Luuüdi siirdamine ehk transplantatsioon tähendab vereloome tüvirakkude ülekannet patsiendile, et taastada normaalne vereloome.

Luude sees olev luuüdi sisaldab tüvirakkudeks kutsutavaid algrakke, mis arenevad veres leiduvateks rakkudeks: Punaverelibledeks, mis transpordivad hapnikku keha erinevatesse osadesse ja eemaldavad elutegevuse jäägina tekkiva süsihappegaasi Valgeverelibledeks, mis kaitsevad keha põletike eest Vereliistakuteks, mis võimaldavad verel hüübida Kuidas saadakse vereloome tüvirakke? Siirdamise õnnestumise Uhise ja turse poletik on oluline tüvirakkude saamine.

Nakkuslik mononukleoos

Tüvirakke on võimalik koguda luuüdist, perifeersest verest ja nabaväädi verest. Tüvirakke võidakse saada teiselt inimeselt allogeenne siirdamine või siirdatakse haigele tema enda rakke, mille hulgast on haiged rakud eelnevalt eemaldatud autoloogne siirdamine.

Artriit sormede kasitsi tootlemisel

Enne tüvirakkude siirdamist saab patsient tavaliselt väga suures doosis keemiaravi, mille eesmärgiks on maksimaalne lõplik kasvaja hävitamine. Allogeenne siirdamine Tähtis on leida sobiv tüvirakudoonor, kuna keha tõrjub rakke, mis erinevad liialt keha enda tüvirakkudest.

Loovutaja sobilikkust testitakse mitmete verenäitajate abil. Lähisugulased on parimad doonorikandidaadid.

Vahk valutab spin

HLA-testis võrreldakse doonori andja ja retsipiendi saaja kuut tähtsat valgevereliblede pinnal olevat valku ehk antigeeni, et näha, kas rakud sobivad üksteisega. Kui lähisugulaste seast ei leita siirdamiseks sobivat doonorit, siis on võimalik leida doonor nn.