Liigu sisu juurde

Täpselt samamoodi nagu sõna muutevorme. Nimisõnaliited Tegevusliited Tegevusliidete abil tuletatakse peamiselt tegevuse nimetusi. Nõuded torustiku sisestusele hoonesse 1 Gaasitoru peab olema pinnasest väljumisel kaitstud.

SÕNAMOODUSTUS

Nimisõnaliited tuletavad nimisõnu, mis väljendavad: tegevust -mine, -mine, -m, -us, -u, -e, -ng, -k, -ndus, -nd, -e : -me, - a m, -is isikut või asja -lane, -nna, -tar, - a rd, -sk, -nik, -ja, -nu, -tu, - V r, -ik, -ts, -kas, -el, -i kogu või ala -kond, -stik, - i stu, -la, -mu, -mik, -ndik Liited on jaotatud tähendusrühmadesse nende esmase tähenduse alusel.

Kui arvestada teiseseid tähendusi, siis osa liiteid annab ka kahe või koguni kolme rühma tuletisi. Peale loetletud liidete on eesti keeles kaks vähendava ehk deminutiivse tähendusega liidet -ke ne ja -u.

Nimisõnaliited Tegevusliited Tegevusliidete abil tuletatakse peamiselt tegevuse nimetusi. Põhijuhul ei muuda -mine tuletusaluse verbi mõistemahtu, nt rääkimine osutab igasugusele rääkimistegevusele.

Üldnõuded gaasipaigaldisele § 3. Üldnõuded 1 Gaasipaigaldis peab olema projekteeritud ja ehitatud selliselt, et oleks tagatud selle ohutus gaasipaigaldise tavapärasel kasutamisel. Küllaldase tugevuse tagamine Gaasipaigaldis tuleb projekteerida ja ehitada nii, et see taluks kasutamise käigus esinevaid koormusi ning muid võimalikke mõjusid, sh: 1 sise- ja välisrõhk; 2 sise- ja väliskeskkonna temperatuur; 3 staatiline rõhk ja sisekeskkonna mass katsetamisel; 4 liiklusest põhjustatud koormused; 5 korrosioon, erosioon, väsimus jms; 6 ehitustegevusest tulenevad koormused. Arvutusrõhk ja arvutuslik temperatuur 1 Gaasipaigaldise arvutusrõhk tuleb valida vähemalt sama suur, kui on suurim rõhk, mis võib gaasipaigaldises tekkida. Materjalid 1 Gaasipaigaldise materjalide ja abiseadmete omadused ja gaasitorustiku ehitamise tehnoloogia peavad olema vastavuses kasutatava gaasi liigiga ja kasutustingimustega.

Olenevalt kontekstist võivad teonimed küll esitada tegevuse kord protsessina, kord nähtusena, vrd Õuna söömisel protsess hakkas ta kõht valutama : Õuna söömine nähtus on meeldiv tegevus. Teonimede hulgas on peale sõnaliigituletiste ka mõistetuletisi — kitsamas tähenduses nähtusenimetustena kasutatakse mine-tuletisi õppeainete ja tegevusalade nimetamisel, nt laulmine, joonistamine, võimlemine, käimine, matkamine.

Põhiline tegevusala väljendaja on siiski -us. Tuletusaluseks on mõned ühesilbilise vokaaltüvega verbid.

Sõna ehitust kirjeldatakse sõna ehitamise moodustamise kaudu.

Tuletised esinevad peamiselt liitsõna eesosana, nt söömaaeg, joomalaul, saamahimu, löömamees, harva omaette sõnana, nt läks löömaks, on käima pealsöömad-joomad. Liitsõna eesosana eelistatakse us-tuletist kui lühemat mine-tuletisele ka protsessitähenduse korral, nt puhastusvahend, täienduskursused. Üksikud verbilähtesed us-tuletised väljendavad tegijate kollektiivi, asutust või kohta, nt valitsus, juhatus, toimetus, Vahendid jamliidete jaoks, kirjastus, kaevandus, kauplus.

Astmevahelduslike tüvede korral on tuletustüvi harilikult tugevas astmes, nihkunud tähendusega tuletiste puhul esineb ka nõrka tuletustüve, nt kütus, katus, matus, hoius.

Nimisõnaliited tuletavad nimisõnu, mis väljendavad: tegevust -mine, -mine, -m, -us, -u, -e, -ng, -k, -ndus, -nd, -e : -me, - a m, -is isikut või asja -lane, -nna, -tar, - a rd, -sk, -nik, -ja, -nu, -tu, - V r, -ik, -ts, -kas, -el, -i kogu või ala -kond, -stik, - i stu, -la, -mu, -mik, -ndik Liited on jaotatud tähendusrühmadesse nende esmase tähenduse alusel.

Sõnadel võime ja loome on liide liitunud ma-tegevusnime tunnusele. Moodustuslikult liigendamatud on nt ranne, habe, kübe, nääre, lõke : lõkmed, ige, ebe, suge.

Tuletisi saab moodustada ainult neist verbidest, mis väljendavad alusest lähtuvat tegevust. Peale üldise tegijatähenduse on osal ja-tuletistel ka kitsam tähendus. Nad võivad märkida: ametit, nt laulja märgib kas igasugust laulvat inimest või elukutselist lauljat, samuti õpetaja, joonestaja; tegevusvahendit seadet, tööriistant hävitaja märgib kedagi või midagi, kes või mis hävitab midagi, või sõjalennukiliiki.

Adjektiivist lähtuvad tuletised on enamasti halvustavad, v. Loodusteaduste sõnavaras kasutatakse V r-liidet ka loomanimetustes, nt mähkur, ujur, tuhkur.

Nõuded gaasipaigaldisele ja gaasipaigaldise ehitamisele – Riigi Teataja

Botaanikas märgivad line-tuletised taimesugukondi, nt kanarbikulised, nelgilised, zooloogias seltse, alamseltse ja rühmi, nt hailised, ahvilised, astlalised.

Liide on Valu ola liigese kaela üldise tähendusega: tuletised väljendavad alustüvega märgitud tunnuse kandjat.

  1. Нет.
  2. Parimad oiguskaitsevahendid liigeste liigeste jaoks

Enamik ik-tuletisi on nimetavas kahesilbilised esma- või teisevältelised sõnad, nt pisik, saadik. Erandlikult on kolmandas vältes number- tütar- ja mõte-tüüpi sõnadest lähtuvad tuletised, nt aadlik, samblik, keermik. Mitmesilbilistes eesti kohanimedes esineb mõlemat võimalust, nt rakver e lane, viljand i lane, jõgev a lane, aser i lane, haapsal u lane.

Kui tuletusalus ei näita isiku sugu nt eestlane, juutsiis -nna või -tar lisab ainult naissootähenduse: eestlanna, juuditar. Tuletist kuninganna kasutatakse nii naissoost valitsejanna kui ka kuninga abikaasa tähenduses, niisamuti on kuningatar nii kuningriigi naissoost valitseja kui ka kuninga tütar.

Argikeele ja slängisõnad võivad aja jooksul neutraliseeruda, kirjakeelseks on saanud nt pastakas ja vildikas. Erandid: koore ürask, linask.

Erandid: möödanik, hapnik, süsinik, vesinik. Liide ei ole tänapäeval produktiivne.

Tuletustüve vokaal on a või i. Liide on eriti produktiivne oskuskeeles. Selle rühma eeskujul on erandlikult tuletatud ka liikmeskond ja jaoskond. Verbide puhul liitub -kond konsonanttüvele, nt võistkond, pöördkond. Rindtarindis võib korduva kond-liite ära Vahendid jamliidete jaoks, justnagu oleks ta liitsõna põhisõna, nt mees- ja naiskonnad. Vahendid jamliidete jaoks poolest aga ei erine kond-liide muudest liidetest.

Ka kond-tuletiste puhul kehtib häälikuühendite kirjutamise reegel, mille järgi kirjutatakse kaashäälikuühendis iga täht ühekordselt, v. Muude tüvede välde enamasti säilib, nt andmestik, kombestik, luitestik.

  • Ravi folk oiguskaitsevahenditega osteokondroosi retseptid

Paljud tuletised on oskussõnad, mis erinevad samatüvelistest stik- ja kond-tuletistest mingi tähendusvarjundi poolest. Vähendusega kaasneb enamasti hellitlev varjund.

Eesti keele käsiraamat

Vahel võib see olla ka halvustav, nt värvitud daamike, või tühisust toonitav, nt Tal on seni ilmunud vaid paar raamatukest. Liitele võib eelneda tüvevokaali asemel teine vähendusliide -u, nt laevuke, lapsuke, naisuke, pojuke, tuluke, või vokaal -i, mis samuti osutab vähesusele, nt vennike, mehike.

  • Kui harjad haiget

Esineb omaette vaid üksikutes sõnades, nt ratsu, poisu, poju, kiisu, kutsu, tavalisem koos ke ne -liitega. Mõnel juhul väljendatakse deminutiivsust omastavakujulise sõnavormiga, nt poja, venna, Jaani.