Liigu sisu juurde

Mul on täna juba pool linna läbi lastud. Kass laseb nurru. Vintpüssiga, jahipüssiga, ammuga laskma.

Esietendus VI Tallinnas Kultuurikatla aias. Teismelised inimesed on tundunud mulle alati ääretult huvitavad. Ja targad. Ise ma seda aega, muidugi, taga ei igatse, sest pole üldse mõnus tunda end vaheldumisi maailma kõige targema inimese ja absoluutse idioodina.

MARTHA ♥ PANGOL, SPIRITUAL CLEANSING with OX EYES STONES, \u0026 HEAD MASSAGE, HAIR BRUSHING, ASMR,

Kuigi, ega see tunnete vahelduvvool pruugi vanuse kasvades kaduda, lihtsalt on tekkinud kõrvalpilk, mis keerab kõik need draamad maailmalõpumasendusest huumorietenduseks kui hästi läheb. Muidugi on lavastust vaadates kohati nostalgiatunne, et, oo, oli jah nii, aga seda, et ma oleksin olnud nüüd kõrvaltvaataja positsioonil, ma küll öelda ei saa. Samad jamad — enesekindluse kõikumine, tõestamisvajadus, lolluste tegemine, kapseldumine, poosetamine, tunnustusiha — on ikka veel aktuaalsed.

Nüüd Kapid haiget pingutamisel need lihtsalt teadliku ma d Kapid haiget pingutamisel analüütiline meel käsikäes eneseirooniaga areneb ka nii mis mühiseb. Värve on küll ammu rohkem kui must ja valge, ent siiski suudan ka kahevärvilist maailma hinnata ja huvitatult vaadelda.

Trollis või kaubanduskeskuses jauravad teismelised või oma kodus kasvav varamürsik ei aja mind tavaliselt närvi, pigem on seda suureks kasvamise melodraamat õpetlik ja arendav jälgida — niipalju, kui see on viisakas. Nendele lisaks mürgeldab laval ringi näitleja ja lavastaja Mart Koldits, kelle umbes kümneaastast vanusevahet kraalikursuslastega on päris vaimukalt Kapid haiget pingutamisel kasutatud.

Need 13aastastest aastat vanemad näitlejad on saanud kõigega päris veenvalt hakkama: laval on tõelised mürgeldavad mürsikud ja kui ma neid nägupidi juba ei tunneks, petaksid ehk isegi ära. Lisaks mürgeldamisele ei saa Von Krahli kursus üheski lavastuses üle ega ümber muusikast: seekord on stseeniraamistikuks korralik trummiorgia, kus pekstakse kõike, mida peksta kannatab, ning erisuguste pottide saundidest kokku keeratud supp kõlab nagu noorus, nagu iha, nagu jõud.

Ning selle iha jõul peab lapsest saama täiskasvanu, segaduses meelte vaigistamiseks end trummidel poolkurdiks tagudes.

Valu kuunarnukis ja turse

See mürsikuiga on, tõesti, inimese elus väga kummaline aeg: aru ei saa mutandist ei vanemad, teised inimesed ega enamasti ka ta ise.

Ma jubedalt kartsin, et ei oska oma pojaga midagi peale hakata, kui ta jõuab lapse ja täiskasvanu vahelisele hämaralale. Kas ta haugub igale asjale vastu, mis ma ütlen? Kas ma olen piisavalt cool ema või on piinlik minusugusega koos üldse kusagil nägu näidata?

  • Hoidke olgade liigeseid pohjuseid
  • Parem olaliigese valus
  • Bodypump — ruttu vormi!
  • Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.

Tegelikult pole need üldse olulised küsimused. Vähemalt ideaalis — räägin siin nagunii oma Kapid haiget pingutamisel ja üldistades. Mutandikesta all on teismeline üks siiramaid ja tundlikumaid olevusi, kes seda ainult jumala eest välja näidata ei tohi, sest pead olema selline nagu teised — ning teised ju samuti varjavad oma õrna poolt.

Kirjanik teeb mängufilmi ja annab panuse teatrisuvve

Või pead olema võimalikult teistsugune, mis teeb lõppkokkuvõttes sama välja. Miks ma teismeliste hingeelust nii pikalt räägin? Täiesti vabalt võib seda vaadata üleolevalt, ent armuliselt positsioonilt, usun, et ka seda tehti. Seda on naljakas vaadata. Muidu oleks küll piinlik! See, mis toimub teatris ja mis toimub päris elus ning kuidas nendele toimumistele reageeritakse, on kindla käega lahutatud. Mis on lubatud ühele, pole kindlasti lubatud teisele.

Bodypump – ruttu vormi! Või vigaseks?

Ja vastupidi. Teater ja elu on lahutatud sama konkreetse joonega nagu mina ja teine, normaalne ja ebanormaalne, oma ja võõras. Ja väga ohtlik, nagu köielkõndimine — nii kerge on kukkuda teisele poole.

  1. 3 viga köögis, mis teevad alati seljale haiget
  2. Kirjanik teeb mängufilmi ja annab panuse teatrisuvve - Kultuur - Tartu Postimees
  3. EDT/ilu_paksuke.eem at master · EstSyntax/EDT · GitHub
  4. Metsatasandi arutlus kapiaastastele — Sirp

Pärast kukkumist läheb natuke lihtsamaks, ükskõik kuhupoole kukkuda. Normaalsed täiskasvanud ongi normaalsed inimesed, kes vaatavad enda omast erinevat maailma, sealhulgas teismeliste veidra mõtte- ja tegudemaailma kunstilist väljavõtet teatrilaval umbes sama pilguga, nagu nad vaatavad ahve loomaaias.

Naljakaks teeb ahvide käitumise see, kuidas nad nagu püüaksid inimese moodi käituda, aga on seda tehes kohmakad ja totakad.

Nauditavaks teeb ahvide etenduse see, et nende pingutus olla inimeste moodi nagu õigustaks inimkäitumise ülimuslikkust. Maailma vastu huvi tunda on ohtlik, sest kõigutab inimese positsiooni.

Räägin muidugi tendentsidest, mitte ei jaota tõsimeeli inimesi normaalsuse ja ebanormaalsuse gruppi. Aga Merle Karusoo metafoor täiskasvanuks saamisest kui köielkõndmisest on väga tabav: eriti see osa, et alla kukud igal juhul mitte et ta seda otsesõnu oleks öelnud, ma siin tõlgendan ehk natuke meelevaldselt.

Nii et me ei saa täiskasvanuks, me ei saa 13aastast mina jätta seljataha. Me saame teda ainult hoida kapis, olla kapiaastased.

3 viga köögis, mis teevad alati seljale haiget

Samuti saame olla kapilapsed või kapinoored. Ükskõik, kas me seda varjame või mitte: kõik, mis on olnud, jääb. Kas kappi või siis kapist välja — viimane variant on muidugi märksa lõbusam. Lavastuse dramaturgid on Tallinna ja Tabasalu koolide seitsmendate klasside õpilased, kes kirjutasid ausalt oma elust, ning nendest juttudest pani lavastaja kokku n-ö ülevaate teismeliseelu probleemidest.

Esimesel katsel lavastusest rääkida jõudsin, nagu eelmise lõigu lõpust näha, 13aastastest alustades sujuvalt pensionärideni välja.

See tõestab jällegi, et selles lavastuses, mida Kultuurikatla aias nägin, ei räägitud üksnest inimgrupist või -grupiga, kelle passis on sünniaastaks märgitud Räägitakse kõigiga, kes on maailma avastamise eas — ning see iga võib vabalt kesta surmani. Muidugi ei harjuta keskmine 40aastane naine enam koos sõbrannadega tomati peal suudlemist, ei kilju ennastunustavalt riidepoes, ammugi ei istu ta koolitunnis ega punasta klassivenna kahemõttelise märkuse peale.

Küll aga kohmetub seesama 40aastane, kui ta on omast Kapid haiget pingutamisel hea nalja teinud, aga keegi ei naera, kindlasti ta püüab vahel kellegi Kapid haiget pingutamisel, kevaditi ta armub, sügisel on enesega pahuksis aastaaegade paigutus juhuslik.

Nii et kui naerame 13aastase üle, naerame iseenda üle. Kui me seda ka tunnistame, pole me kalgistunud. Pole nii lihtne tunnistada hirmu läbikukkumise ees, olla ikka ja alati haavatavad, aga kui palju rohkem on maailmal tundlikule ja huvitundvale inimesele pakkuda.

Ometi ei taha ma 13aastase mentaliteeti universaalseks tirides põlvkondade eripära ees silmi nüüd päriselt Kapid haiget pingutamisel pigistada. Samuti on olemas ajastu eripära. Jah, võib-olla on inimesed mõnevõrra isoleeritumad ja üksikumad, ei ole nii Varvitud polve kobar tegelikku ühispinda, et saada signaalidest aru, aga inimese ihad ja pained on nii paindlikud, et liiguvad ühtmoodi vabalt ümbrikukirja ridade vahel, läbi telefonijuhtme, üle interneti, kuidas tahes.

Inimestel on alati olnud raske — kui mitte võimatu — üksteist mõista. Põlvkonnad, ajastud ja muud sellised pisiasjad ei mõjuta seda kurba samas ka rõõmsat: see ju elu huvitavaks teebki fakti just eriti palju. Teen veel viimase katse rääkida sellest vaimukast ja stiilsest lavastusest, mida käisin Katlaaias vaatamas. No eks ma ole sellest kogu aeg rääkinud, aga head asjad kipuvad mõjuma nii, et spotlight kipub detailide pealt üldisele keerama.

Raskused teevad kapiks?

Ka see, et mõni detail ei meeldinud nii väga kui mõni teine, ei ole siis enam oluline. Ent üldjoontes jättis Ashilevi lavastusstiil väga hea mulje: vorm tegi sisule peaaegu täistabamuse.

Kirjanik teeb mängufilmi ja annab panuse teatrisuvve

Eriti mõnus oli see, et peaaegu kogu aeg oli ikka väga naljakas: ega see, et nalja taga on valus tõde, nalja ju ära võta. Nii et, jah, huumor klappis väga hästi ja Von Krahli kursusega on ka klapp olnud alati üsna hea.

Hoseb puusa ravi

Olen neid laval palju näinud ka, hea ja tuttav tunne tuleb. VI Eesti Päevaleht.

  • Haiget liigeste puusade ravi
  • Kasi valu kulvata
  • Esietendus
  • On vigu, mis võivad teie tervist kahjustada.

Kogu selle aretamise peale saab teatrist lõpuks mingi nii peen tõukoer, et kukub iga aevastuse peale pikali ja haukuda ka ei oska. Kui ebaloomulikkuse ebaloomalikkuse aretamine muutub eesmärgiks omaette, siis pole õige asi. Suur areneb ikka ise. Olgu, see pole ilmselt päris see, mida Laasik silmas pidas, aga, jah, tänapäeva teismeliste probleemid ongi pealtnäha väikesed armu- kaalu- kooli- jne probleemidaga viitavad kõik edasi ning need omakorda edasi, nii et väike kasvab suureks enne, kui ta sellest isegi aru saab.

Folk oiguskaitsevahendeid osteokondroosi vastu

Ja saab sellest aru enne, kui ta suureks kasvab. Aga nüüd on ehk ahvidest, teismelistest, koertest ja muust olulisest räägitud küll. Ning isegi need, kes saavad ainult naerda, on juba saanud palju.