Liigu sisu juurde

Seda kinnitab asjaolu, et nemad ei vaja tule alustamiseks ca 30 sekundit, nagu vajab seda Javelini meeskond, kuid vastastikku avati tuli kohati vaid mõnesekundilise vahega. Kremli nõunik Juri Ušakov ütles enne Putini visiiti Moskvas ajakirjanikele, et "Itaalia on üks meie peamistest partneritest Euroopas". On selge, et asja veelgi paremaks muutmiseks võtame edaspidi õppust selle positsiooni meestelt, keda kordagi avastada ei suudetud, aga detailidest ma siinkohal vaikin, neid jagame vaid teiste tankitõrjujatega. Jõudsin teistest veidi varem kohale, kuid see-eest jäi mul hulganisti aega, et pakkida laiali kogu vajalik inventar ning oodata põnevusega teiste saabumist.

Samose päevaraamatud ehk kadunud maailma otsimas.

AVATUD E-R 11.00-19.00, L - 10.00 - 15.00

Ühinenud Ajakirjad, Aldo ja tema pere Kreeka ajatelg on umbes 17 aastat pikk, sisaldades pikemaid ja lühemaid käike Kreekasse, nii üksi kui abikaasa ja lastega.

Raamatus kirjeldab autor enda ja oma pere elu saarel, teeb vahepõikeid teistele Kreeka saartele, räägib kohalikest — nende igapäevastest tegemistest ja eluolust üldse riigis, mida meedias kiputakse tihtilugu sildistama laisklejate maaks —, ja värvikatest külalistest oma puhkekülas, mille iga majake kannab mõne kuulsa eesti kirjaniku nime.

Jaan Kaplinski: Lugedes tunnen, kuidas mingi osa minust jäi Samosele uitama mööda teid mäenõlvadel ja mere ääres, oliiviistandike ja üksikute, osalt mahajäetud talude ning kuuride vahel. Mäletan matkamisi Tiiaga kabelite juurde, supelretki Aldo ja Marioniga sooja mere äärde, kus pääle meie polnud kedagi. Üllatas mind see, kui paljusid saari, linnu ja külasid Kreekas Aldo tunneb. Olen ise saartefänn ja nukraks teeb, et neid kümneid saari, millest ta kirjutab, ei saa ma enam kunagi selles elus näha.

Aga tänu Aldo raamatule saan neist ikka omal kombel osa. Jaan Kaplinski.

Piirpääsukese Euroopa: Baikalist Assoorideni. Hea Lugu, Jaan Kaplinski reisikirjade kogu viib meid koos autoriga sentimentaalsetele teekondadele.

Kogetud maad, kaugel kohatud inimesed ning mõtted ja meeleolud. Erilise soojusega kirjutab Jaan Portugalist, kuhu ta viimastel aastatel on sageli läinud sooja otsima, aga leidnud sealt endale lähedase kultuuri. Raamatut raamistab loodus, mille tundlik vaatleja autor alati on olnud, täpsemalt piirpääsukesed, kelle hääled Toomel ikka kevadet on kuulutanud ja keda Jaan on kohanud isegi Madeiral.

Sellepärast, et viimasel ajal olen neile palju mõelnud. Jutulõng saab alguse Venemaast, Lätist, Leedust ja Poolast, liigub seejärel Skandinaaviasse, sealt edasi Briti saartele, siis Prantsusmaale, Saksamaale, tagasi Ida-Euroopasse, siis Balkanile, sealt Kreekasse, Maltale, Itaaliasse, Hispaaniasse ja viimaks Portugali, mis on selgelt autori südamemaa.

Mis lisab Kaplinski reisidele sügavust, on tema lai keelteoskus. Neid riike Euroopas, kus ta ei saa kohalikega suheldud, võib üles lugeda ühe käe sõrmedel. Nende hulka kuuluvadki vist vaid Island ja mõned Balkani riigid. Isegi Kreekas saab ta taksojuhiga kreeka keeles jutud aetud. Oli aeg, kui seda sai uurida ja avastada lausa tüdimuseni. On taas aeg, kui vaid piirpääsuksed ja teised linnud võivad Euroopas vabalt kõiki piire ületada. Niisugusel hetkel on see raamat just õige lugemine.

Palju äratundmist ja mõtteainet. Ma naeran, et ma nutan. Rahva Raamat, See ei Uhine salvi aktivistide hind ainult kilomeetrine palverännak. See on kaks korda pikem teekond oma sisemaailma servale ja tagasi.

Läbi porimülgaste ja vihma, mis vaheldumas päikese ja hingematvate vaadetega, rändab Kertu valutavat ihu ja liikumiskeelde trotsides läbi Hispaania. Valusate ja ilusate lapsepõlvemälestuste, leina ja leppimiste kaudu käib Kertu hingevaluga võideldes ka läbi iseenda. Kertu tõestab, et tegelikult ei ole meil aimugi, kui palju kaugemale suudame minna hetkest, mida peame oma taluvuse viimaseks piiriks.

Köitev on palverännaku rõõmsameelne ja pingevaba olemine. Vürtsitatuna mõnusa huumoriga Valu talje ja liigestes hea, kui inimene oskab enda üle nalja heita. Kõik, kes rännakutel käinud, teavad, kui väärtuslikud on hetked pärast pikka, vahel piinarikast teekonda. Väikesed rõõmud nagu soe dušš, hubases seltskonnas veedetud õhtu ja südamest südamesse jutuajamised on need, mis loovad retke.

Argo Ideon. Rahvusvahelised mehed. See polnud enam iseseisvuse taastamise aeg, üleminekuaeg oli läbi. Eesti riik oli juba olemas ja toimis. Argo Ideon kirjeldab siinses raamatus Eesti rahvusvahelisi mehi ja naisi, välissuhtluse teatud sündmusi ning protsesse pigem dokumentaalses võtmes, Uhine salvi aktivistide hind laias laastus ajavahemikku Ideoni välispoliitilise maiguga subjektiivne jutustus sisaldab dokumentaalset valikut ajajärgust.

Mõistagi ei tegutse selles loos väljamõeldud kaudselt äratuntavate prototüüpidega tegelased, vaid vägagi reaalsed ja konkreetsed inimesed. Kui otsida Ideoni käsitlusest põnevust, siis osutubki raamatu päästeingliks just Tarand, kuna nii mõnigi tema vahendatud lugu lisab kogu loole hädavajalikku vürtsi.

Saima Parbo. Jättes seljataha Eesti. Äripäev, Saima Parbo oli tavaline eesti koolitüdruk, kelle turvaline lapsepõlv sai lõplikult läbi päeval, mil taganev Saksa sõjavägi korraldas Olles juba kaotanud küüditamise tõttu oma isa, jäi Saima nüüd ilma kodust, lõpuks ka kodumaast. Põgenedes läheneva rinde eest, tuli iga päev võidelda ellujäämise nimel ja kohaneda eluga võõrriigis.

Läbielatut jäädvustas ta päev-päevalt oma päevikusse, mis nüüd avalikkuse ette jõuab. Parbo päevik annab harukordse võimaluse näha sõda lapse pilgu läbi. Oleme koos olnud tõepoolest 15 aastat ja ega alguses tundunudki, et ametlik abielu väga oluline oleks.

Pärast esimese tütre sündi, kui abikaasa tahtis Iirimaale isale külla minna, tabas meid ootamatu tagasilöök, sest meie dokumendid Iiri tollile ei pädenud. Nii pidime saatkonnast saama veel mingeid pabereid, mis tõestasid, et abikaasa Moonika tõepoolest on meie lapse ema. Sarnane lugu oli eelmisel aastal Serbia piiril.

Uhine salvi aktivistide hind

Autos oli neli inimest, kelle perekonnanimi on Mägi, ja siis veel keegi naisterahvas. Ühesõnaga olime olukorras, kus ühised lapsed, ent erinevad perekonnanimed tekitasid ebamugavust. Julgen selle ka otse välja öelda, sest ega tõelist armastust pea ainult sõrmustega kinnitama. Seda saab ka teisiti väljendada. Pruut jäi igal juhul pulmadega rahule, samuti kõik sugulast ja sõpra, kes meile olulisel päeval kohal olid.

Aga ega me pulmapäevalgi vormikandjatest pääsenud. Üks õhtu naeltest oli see, kui Digilaik eesotsas Merkaga peotelki marssis ja vägeva leelo valla päästis. See oli täpselt see hetk, mil adusin, et kõike seda, mida külvad, sa ka lõikad. Kui oled ise aus, avatud ja abivalmis, siis vastatakse sulle samaga. Ja see kehtib nii perekonnas kui ka töökollektiivis ja laiemalt võttes igal pool.

Uhine salvi aktivistide hind

Mingil põhjusel on juhtunud nii, et paljud Kaitseliitu tulijad soovivad olla just meie üksuses. Ega nad kahetse ka, sest jagu on tõepoolest hästi kokku sulandunud.

Ah jaa. Ennist rääkisin saavutustest. Seni olulisim saavutus oli õppusel Siil, kui Taani eriväelased eeldasid, et astuvad talupoegade vastu, ja pidid oma esialgset üleolevat suhtumist hiljem kibedasti kahetsema. Pärast õppust omavahel suheldes tunnistasid taanlased, et esialgne plaan oli meist lihtsalt n-ö läbi joosta, kuid nende kavatsus läks leebelt öeldes vett vedama.

Viimastel aastatel on oma tulevase kätt palunud kaks meeskoori liiget ja mõlemas pulmas on Digilaik ka esinenud. Kompanii nimi Vidar tuleb Odini poja Vidari nimest, kes on ennekõike tuntud selle poolest, et just tema ainsana valmistus Ragnarökiks ning oli ka see, kes surmas Fenriri — see kokku annab 12 mitmeid võimalusi, et leida Vidarist eeskuju ka tänastele Põhjala sõdalastele.

VÄLJAÕPE Hoolimata eelseisvast lahingust ei salanud kumbki pool teise eest seda, mis on tema peamine nõrk koht lahinguväljal samas ei avalikustatud muidugi kasutatavat lahingutaktikat — soomusüksusele on selleks tankitõrje ja tankitõrjele Nagu hilisem harjutus näitas, oli meie mõlema jaoks halvim vastane ka ees ootamas.

Õnneks puudus oht õhust.

Uhine salvi aktivistide hind

Ei saa just öelda, et maastik oleks Tankipurustajaid soosinud, sest vahemaad olid liiga väikesed, et maksimaalselt Javelini võimekust ära kasutada ja positsioone hajutada — kaugeim otsenähtavus oli ehk 1,5 km, kuid osa sellest vahemaast juba õppuse alalt väljas.

Kavas oli n-ö kassi ja hiire mäng, kus mõlemad pooled proovivad teist etteantud maa-alal esimesena avastada ja hävitada, kasutades oma taktikalisi manöövreid.

Samas ei olnud see taanlaste jaoks samuti ideaalne, sest osaliselt soine ala ei võimaldanud neil planeerida korrektset soomukite lahingurivistust, kui nad oleks soovinud seda kasutada. Meie soovisime peamise õpimomendina võimalikult reaalses olukorras proovile panna oma maskeerimisoskusi.

Putin: Salvini töötab Venemaa-vastaste sanktsioonide kiire kaotamise nimel

Oleme juba varasematel õppustel CVt kasutavate skautide käest kuulnud ja soomukiga tutvudes oma silmaga ka näinud, kui hea on CV90 vaatlusvõimekus — see ületab meie oma. Tankipurustajad rajasid kolm sügavuses asuvat Javelini positsiooni ning vastase jalaväe võimaliku üllatustiibamise vastu oma sisemisest reservist ka eeljulgestuse jalaväevastaste suundmiinidega. Seega tuli end maastikul märkamatuks muuta, et vastast esimesena üllatada.

Uhine salvi aktivistide hind

Kui esialgne plaan oli ka kaevuda, siis see paraku võimalikuks ei osutunud: kas oli võimalikus positsiooni asukohas pinnas liiga soine või Positsioonide rajamisel püüdsime katta kõik pimealad, sest on ju teada, et soomukid soovivad väljal teineteist toetades liikuda varjest varjesse, mistõttu pimealade lubamine planeerimisel on väga suur möödalask.

Positsioonide rajamiseks oli sedakorda piisavalt aega ja need maskeeriti võimalikult hästi. Nagu TT-lahingute puhul ikka, algas kõik väga pika ootamisega.

Meie hoidsime lahinguväljal silma peal ja sama tegid ka taanlased, kuid mängualast väljas, mistõttu lasta neid ei tohtinud. Ühtäkki kuulsime kontakti oma selja taga. Vastase jalavägi oli suutnud eeljulgestusest kaarega mööduda ja ründas kõige tagumist positsiooni.

Uhine salvi aktivistide hind

Kuigi positsiooni enda külgjulgestus avastas läheneva vastase ja avas tule, ei saanud jõudude vahekorda arvestades olla kahtlust, et positsioon tuli lugeda hävitatuks. Teise, kaugemal asuva positsiooni hävitas CV90 ca 1,5 km kauguselt otsetulega.

Piirideta populism ehk kellest saab Eesti Orbán?

Jäänud oli vaid üks positsioon, kus asus ka rühmaülem ning millel puudus sel hetkel silmside soomukitega. Et jalavägi oli liikunud juba meie tagalasse ja alustas seal metsaäärte läbikammimist, siis rühmaülema käsul tõmbus eeljulgestus tagasi allesjäänud relvapositsiooni juurde, kus moodustati positsiooni ümber ringkaitse võimalikuks võitluseks jalaväega — Javelin jätkas samas kannatlikult soomukite ootamist. Taani Vidar soomusjalaväekompanii 1.

Nii saabus lõpuks ka meie tähetund ning esimene soomuk hävitati enne lagendiku ületamist puutumatuks jäänud Javelini positsioonilt.

VEELKORD TULD Sõpruse ja vendluse märgiks korraldasime veel ühe taktikaharjutuse, mis oli harjutamiseks ennekõike taanlastele — nende lahingurivistuses äkkrünnak meie kui sedakorda peamiselt jalaväe mehitatud positsioonidele. Kuigi see, mis juhtuma hakkas, oli siin paljuski ette teada, oli seegi õpetlik, sest Javelinide sihturid ja meeskonnaülemad jäid relvadega oma positsioonidele ning ajal, kui soomusjalavägi pidi puhastama metsa meie jalaväest, pidasid soomukid ja Javelinid omavahel võitlust ja seda aususe peale — kes näeb teist enne, see ka laseb.

Tankipurustajate jaoks parim õppetund selles situatsioonis oli sihtmärkide määramine ja tule juhtimine olukorras, kus väljal on korraga 4 soomukit, et mitu meeskonda ei tegeleks asjatult ühe ja sama sihtmärgiga. See meil ka õnnestus. Toon välja minu arvates peamised saadud õppetunnid, tuginedes ka õppusejärgsele vestlusele soomukite meeskondadega: Vastase jalaväe tegevus Soomusüksus teadis, et alal on tankitõrje.

Ala põhjaliku skaneerimise tulemusena avastasid nad kaks kohta, mis võisid endast kujutada tankitõrje positsioone. Et nad teadsid, et alas pole kedagi peale meie TT-üksuse, oli tõenäoline, et tegemist on TTpositsiooniga.

Romaanis kirjeldatud 10—11 aasta tagune Ukraina viiks lugeja justkui tagasi nõukogude aega: sama meeleolu, samad punased nelgid. Oksanen ei jää siiski selle juurde pidama, ta kirjutab ka pärast taasiseseisvumist ja eelkõige oranži revolutsiooni ajal riigis toimunud muutustest ja uuest leheküljest Ukraina ajaloos. Kogu selle taustal toob Oksanen selgelt ja vahedalt lugeja ette uue maailma: majandusharuks muudetud lastevabriku, kunstliku viljastamise ja surrogaatemaduse ning õigustest ilmajäetud, armutult ärakasutatud doonorid. Raamat on loetav kui Euroopa lähiajalugu vaatlev realistlik romaan ja ühtlasi ka kui psühholoogiline põnevik. Eelkõige on see aga inimlik lugu lojaalsusest ja armastusest, oma lapsed kaotanud naisest ja valede jõust.

Seega saadetigi jalavägi neid kohti kontrollima. Miks siis jalavägi eeljulgestusega ei kohtunud? Seepärast, et esiteks on neil kõigil väga head seadmed, mille abil ka tundmatul maastikul suuremaid kaari tehes õigesse kohta jõutakse. Teiseks, kui on teada väljaluuratud ja kontrollimist vajav positsioon, siis puudub vajadus liikuda mööda metsaserva, kus eeljulgestus aga paiknes.

Jalavägi teadis täpselt, mida temalt taheti, ega pidanud pimeduses kompama. Meil aga polnud kogu ala julgestamiseks ressurssi. Niisiis saame kaks igivana õppetundi: — TT ei tohi kunagi tegutseda lahinguväljal üksi, vaid vajab tugevamat julgestust, kui ta ise endale pakkuda suudab.

Nagu tähelepanelik lugeja märkas, oleks rohkemate üksuste kohalolek tekitanud segadust ka soomusvaatluses, sest poleks saanud kindel olla, kas tegemist on TT positsiooniga või millegi muuga; — maskeerumine peab olema perfektne. Muide, soomusüksuse rühmaülem kinnitas juba varemgi teadaolevat, et ükski soomuk ei ava tuld niisama ehku peale, sest moona tuleb hoida. Seega seni, kuni soomuk pole kindel, et on leidnud endale olulise ja kästud sihtmärgi sel õppusel TTei pruugi ta tegutseda.

Mis viibki järgmise punktini. Maskeerumine Arvestades soomukimeestelt saadud tagasisidet, võime enda maskeeringuga üpris rahule jääda. On selge, et asja veelgi paremaks muutmiseks võtame edaspidi õppust selle positsiooni meestelt, keda kordagi avastada ei suudetud, aga detailidest ma siinkohal vaikin, neid jagame vaid teiste tankitõrjujatega.

Igatahes ka see, et ei nähtud ühtegi inimfiguuri või kehaosa, vaid ainult mõnda soojustäppi, on juba hea tulemus.

Uhine salvi aktivistide hind

Miks hävitas CV90 ühe Javelini positsiooni enne, kui see tule jõudis avada? Nagu pärast lahingut selgus, oli siin tegemist väikese möödarääkimisega tegevuse piirangute osas. Eelpool sai öeldud, et CV90 hävitas meie positsiooni 1,5 km kauguselt, olles samas ka meie sihikul, kuid meie jaoks lahingualast väljas.

Seepärast hoidusid Tankipurustajad seal viibiva soomuki laskmisest, kuid paraku ei olnud taanlased samamoodi teavitatud kui meie. Võtke seda kui vabandust, kui soovite. Kui ei soovi, ärge võtke. Hädavajalik on erinevate üksuste koostöö Üle tasub korrata ka vana tõde, et muidugi läheks kõik hoopis teisiti, kui kontakti ei astuks ainult üks relvaliik oma üksusega, vaid seda toetaksid hea plaani alusel nii muud TT-relvad, jalavägi, pioneerid kui ka kõik teised.

Aga puhtalt TT väljaõppe seisukohalt ei olnud see sedakorda eesmärk. Aus mäng Mis mulle taanlaste puhul ääretult meeldis, oli vastastikune aus mäng. Eriti paistis see silma Uhine salvi aktivistide hind teise harjutuse juures, kus hoolimata sellest, et taanlased teadsid, kus asuvad kaks meie positsiooni kolmest, ei avatud tuld enne, kui visuaalne kontakt ja tuvastus oli uuesti lõpule viidud. Seda kinnitab asjaolu, et nemad ei vaja tule alustamiseks ca 30 sekundit, nagu vajab seda Javelini meeskond, kuid vastastikku avati tuli kohati vaid mõnesekundilise vahega.

Mange tak, head kamraadid Vidar kompaniist! Vidar ja Tyr koos võitlemas — mida veel võiks üks hingelt viiking tahta. Tekst: HENRY NARITS, vabatahtlik autor Sissisõda ehk hajutatud lahingutegevus paneb proovile mitte ainult terve üksuse võime tulemusrikkalt maastikul tegutseda, vaid ka iga üksikvõitleja individuaalsed oskused, mida on harjutatud juba sõduri baaskursusest saadik. Putin: Venemaa ei astu võidurelvastumisse Ühendriikidega Venemaa ei osale võidurelvastumises Ühendriikidega ja ei pea end vastutavaks rahvusvahelise julgeolekusüsteemi katkitegemise eest, lausus Putin Itaalia ajalehele.

On siin märke päris võidurelvastumisest?

Me ei lase end sellesse tirida. Samal ajal peame me tagama oma julgeoleku," märkis riigipea. Rahvusvahelise julgeolekusüsteemi lagunemine algas USA ühepoolse lahkumisega ballistiliste rakettide piiramise leppest. See instrument oli kogu relvastuskontrolli alustala. Zelenskilt ja tema meeskonnalt mingeid deklaratsioone. Nad tahavad päris samme ja muutusi paremuse poole," lisas ta. Meie oleme selleks valmis," ütles ta. Putin külastab Itaaliat ja Vatikani Venemaa president Vladimir Putin saabus neljapäeval Rooma, et pidada kõnelusi Itaalia valitsusega ning külastada ka Vatikani, et kohtuda paavst Franciscusega.

Rooma ajaloolises kesklinnas oli seoses Putini visiidiga suletud 50 tänavat ja Itaalia meedia teatas, et häireid võib olla ka mobiilsides. Kremli nõunik Juri Ušakov ütles enne Putini visiiti Moskvas ajakirjanikele, et "Itaalia on üks meie peamistest partneritest Euroopas".