Liigu sisu juurde

Ma oleksin võinud lasta veel pool tosinat olevust, kui oleksin rohkem riskinud, kuid ma otsustasin lasta ainult siis, kui olin tabamises kindel. Kukkus tantsu, tööd vihtuma, pikalt ja laialt seletama. Esimesel päeval küttisime kõik koos. Ma ületasin ennast, väga ületasin, ja see oli seda väärt. Kell 2 pärastlõunal kohtusime põõsastikus ning saime teada, et Asko oli juba tapnud oma pulli ja viis siga!!! Laskis lahti ägeda sõimuvalingu.

Dec Sissejuhatuseks aasta lõpus külastas Soome tuntud vibujahimees Juha Kylma Austraaliat, kus ta koos sõpradega jahti pidas. Lahkelt oli ta nõus oma jahikogemust jagama ka Mägilastega.

Tema sulest on ilmunud rohkelt vibujahi artikleid ja lugusid, mis on avaldatud paljudes ajakirjades ja kajastatud telekanalites.

Tema kogemused vibujahist ning selle propageerimisest ulatuvad üle kogu maailma. Taas on meil võimalus temaga Eestis kohtuda Seniks aga mõnusat ja põnevat lugemist Juha Kylma sulest! Jah, olen tagasi kodus. Eile oli esimene tööpäev, kuid täna olen veidi tõbine — palavikus. Niisiis jäin koju ja otsustasin teile kirjutada.

Keelenõuanne

Tõepoolest, ma murdsin ja lõhkusin peaaegu kõik oma nooled! Teile meeldiks Austraalias!!! Sigadel võib olla 10 põrsast kaks korda aastas ning nad saavad sigimisvõimeliseks juba kuuekuuselt. Brumbyd metsikud hobusedkaamelid, dingod jt. Kõigepealt küttisime Uus-Kaledoonias Sydneyst kolmetunnise lennu kaugusel rusasid. Nädala jooksul jälitasime iga päev rusade salku, kuid suuri isahirvi, keda jahtima olime tulnud, oli raske tabada. Meil polnud kuhugi varjuda, tuli üksnes märgata ja jälitada.

Ma oleksin võinud paaril korral emahirve või Hurt servad harjad isahirve lasta, kuid ei tahtnud.

Manu ja Asko tapsid kumbki emahirve. Nad said ka palju kalkuneid ja sigu, mõned lasime toiduks. Kuigi meil ei õnnestunud suurt isahirve lasta, nautisime siiski kõik jahti.

Ravi inimeste geeli liigeste Endokriinsed haired ja liigeste haigused

Me õppisime palju, kuna nägime iga päev sadu hirvi ja kümneid toredaid isahirvi ning meil avanes iga päev võimalus nende jälitamiseks. Asja tegi keeruliseks see, et sind jälgis nii palju silmapaare emahirved ja noorloomadtuul muutis pidevalt suunda ning loomad ei kasuta liiga sageli samu radu — nii et nende olevuste käike on võimatu ette arvata.

Ühel päeval jälitasin rusat ning nägin läheduses kõndimas metssea põrsast.

Aga ema kuuleb ja mõlemad puhkevad naerma. Miks ta valib tee, mis on nii tema lähedastele kui riigile mugavam ning odavam? Miks ei nõua ta kohalikult omavalitsuselt igapäevast hooldajat, füsioterapeuti ja masseerijat oma koju Rakvere lähistele metsade keskele? See on ainus koht, kuhu ravimatut haigust põdevad välismaalased saavad minna oma elu väärikalt lõpetama. Teadaolevalt on Jane esimene eestlane, kes läheb abistatud enesetapule.

Sirutasin oma videokaamera järele. Väikese puutüve taga seistes ja põrsast filmides tundsin midagi ning vaatasin alla. Üks palju suurem siga nuuskis mu saapaid ja teine Pull valutab liiget mu selja taga. Jah, ma tean, et see kõlab nagu muinasjutt, kuid mul on see tegelikult videosse võetud! Oleksin võinud talle noolega pihta saada — ja seda ilma vibu kasutamata. Pärast seda ei hoolinud ma enam sellest, kui varitsus ebaõnnestus. Igatahes oli hirvejaht ainult soojendus tegelikuks sõjaks Cape Yorkis.

Kahe jahi vahel puhkasime kolm ööd Cairnsis. Seejärel sõitsime umbes 8 tundi Cape Yorki keskpiirkonda. Peatusime maalähedases hoones, mis oleks olnud sobilik kauboile, ainult et sealt puudusid hobused — kogu elamine Arnika valu liigestes katusest ja moskiitovõrgust.

Viimased keelenõuanded

Kuid see-eest saime käia duši all vett soojendasime lahtisel tulel ning meie veeklosetis elasid konnad. Generaatori abil saime hoida toitu kaasaskantavas külmikus. Esimesed 3 päeva jagasime laagrit poole tosina kauboi ja nende Uus-Meremaa maoorist kokaga. See oli vast lõbus! Oli tore neid õhtuti kuulata. Nad ei sõida enam hobustega, vaid krossirataste ja väikeste helikopteritega. Kogu regiooni pindala oli 1,4 miljonit aakrit ning meie küttimispiirkond moodustas sellest ainult Pull valutab liiget väikese nurga.

Kauboid näevad ikka veel välja nagu päris kauboid — teksad, kaabud, pori, kõnemaneer jne. Esimesele hommikul alustasime jahiga kell 7. Siga oli üksi, sõi soos veetaimi. Varjumisvõimaluse puudumise tõttu ei saanud ma lähemale minna, nii et pidin laskma üsna kaugelt. Ta suri seal, Pull valutab liiget sõi.

Vastas dr Madis Veskimägi

Esimesel päeval küttisime kõik koos. Järgmisel päeval küttisin mina koos Askoga sigu. Läksime pooleldi kuivanud oja mööda ning kõndisime väga aeglaselt, et märgata magavaid või end vees jahutavaid sigu. Pullide jaoks oli meil igaks juhuks kaasas vintpüss kuid seda ei läinud kordagi vaja. Mõnikord nad ründavad kütti.

Mickil oli selline rünnak videosse võetud. Ta lasi üht suurt pulli ning tohutu loom pöördus ja ründas. Kütt jooksis puu taha ning näitas siis ennast, hüpates seejärel teisele poole puud ja valmistudes taas laskma. See oli tõepoolest ohtlik ning nägi välja nagu härjavõitlus! Manut ründas kord suur haavatud kult.

Aspen liigeste tootlemine Ravi liigeste haigused

Ta püüdis teist noolt valmis panna, kuid see ei õnnestunud ning ta pidi vibu maha viskama ja jooksu pistma. Kult sai ta mõne sekundi pärast kätte ja püüdis hammastega napsates Manut pikali suruda.

Dec Sissejuhatuseks aasta lõpus külastas Soome tuntud vibujahimees Juha Kylma Austraaliat, kus ta koos sõpradega jahti pidas. Lahkelt oli ta nõus oma jahikogemust jagama ka Mägilastega.

Manu jõudis suure sipelgapesa ja puu vahele. Pärast lühikest rüselust kuldiga õnnestus tal puu otsa ronida ning Asko lasi eluka pihta teise noole. Manu tuli puu otsast alla, haaras oma Bowtechi ning lasi kolmanda noole. Tema jalad ja käed said küll veidi vigastada, kuid õnneks polnud see midagi tõsist ning ta ütles, et saab armide üle hiljem uhkust tunda!

Kui nad mõne tunni jooksul välja ei ilmunud, siis teadsime, et Manu on pulli lasknud ning neil kulub aega selle nülgimiseks. Lõpuks jõudsid nad tagasi ning Manu kandis uhkelt suure pulli koljut!

Nõuanded teemal: Perearst

Laagris võitles varaan James suure maoorinaisega. James oli üpris agressiivne, puhises valjult ja püüdis naist ja meid oma pika sabaga lüüa. Järgmisel päeval küttisime Manuga kulte. Asko ja Mick läksid pulle jahtima. Kell 2 pärastlõunal kohtusime põõsastikus ning saime teada, et Asko oli juba tapnud oma pulli ja viis siga!!! Neist kolm esimest lasi ta ühest ja samast söömisega ametis olnud salgast.

Tema Hoyt oli väga vaikne ja kuldid ei vingatanudki, vaid kukkusid lihtsalt maha. Seetõttu ei saanud teised sead toimuvast midagi aru. Järgmised kaks lasi ta samuti ühest ja samast salgast. Ma märkasin veeloigus kaht musta kihvakandjat. Nad olid sügaval vees ning kaevasid põhjamudas. Hiilisin 36 jardi kaugusele ja lennutasin noole mulle lähemaloleva pihta.

Mõlemad pistsid jooksu, kuid kuivale maale jõudes pihtasaanu suri.

Kuidas eemaldada artriidi sormede koonused Polved haiget pohjus

Teine kult jäi kõheldes seisma. Tegelikult heitis ta põõsa alla pikali. Hiilisin lähemale ning ta tõusis püsti. Lasin noole esijala ülaossa. Kult kukkus maha, kuid tõusis uuesti üles, jooksis 30 jardi ning seejärel ei liigutanud enam. Kaks suurt siga vähem kui kahe minutiga. Pull valutab liiget on maakera kuklapoolel ehk siis Austraalias üsna suured, kuna seal pole eriti midagi, mis pakuks kütile varju ega varitsuskohta. See on hea koht jälitamise harjutamiseks — ja seda mitu korda päevas!

Enamasti ei olnud jälitus edukas, kuid me saime siiski küllalt suure jahisaagi. Ahjaa, ühel korral sain lasta päris lühikese maa tagant — see oli minu suurim kult. Mick ja mina küttisime parajasti pulle ning ta Mick nägi tohutut kulti veest väljumas. Ta tahtis, et mina siga laseks, kuna see oli nii suur! Hiilisin allatuult lähemale. Siga kadus kõrgesse rohtu. Viimati nägin teda sipelgapesa taga. Otsisime ja otsisime, kuid ei Pull valutab liiget midagi. Liikusin vaikselt sipelgapesast 10 jardi kaugusele — ikka ei midagi.

Vabasurma valinud pereema: „Ilma draamata, palun!“ - Eesti Ekspress

Mick palus mul vibu pingule tõmmata ja valmis olla. Ta viskas kuivanud oksa rohtu, kuid midagi ei juhtunud. Ka mõned maha visatud kivid ei andnud paremat tulemust. Lõpuks ei jäänud mul muud üle, kui hiilida sipelgapesa juurde. Vaid 4 jardi kaugusel pesakuhila taga paistis rohust suur must kõrv, ei midagi muud.

Oma Swarovskiga võisin aimata, mis asendis elukas lebab.