Liigu sisu juurde

Kiiritusravi Mitte—Hodgkini lümfoomi korral rakendatakse kiiritusravi tavaliselt lümfisõlmedele ja neid ümbritsevale piirkonnale. Luude sees olev luuüdi sisaldab tüvirakkudeks kutsutavaid algrakke, mis arenevad veres leiduvateks rakkudeks: Punaverelibledeks, mis transpordivad hapnikku keha erinevatesse osadesse ja eemaldavad elutegevuse jäägina tekkiva süsihappegaasi Valgeverelibledeks, mis kaitsevad keha põletike eest Vereliistakuteks, mis võimaldavad verel hüübida Kuidas saadakse vereloome tüvirakke?

Koeproovist saadav informatsioon on väga oluline lümfoomi diagnoosimise ja ravi seisukohalt.

valus luud ja uhine pohjustab ravi

Lümfisõlmede süsteemis lümfisüsteemis esineb kaks lümfoomi tüüpi mitte-Hodgkini lümfoom Hodgkini lümfoom Mitte-Hodgkini lümfoom Mitte-Hodgkini lümfoom NHL ei ole omaette haigus, vaid rühm erinevaid lümfaatilisi kasvajaid, kuhu kuuluvad erinevad lümfoomi vormid. Kuigi NHL-i eri vormidel on mõned ühised jooned, erinevad haigused üksteisest selle poolest, millised näevad rakud välja mikroskoobiga vaadelduna, kuidas vähirakk kasvab ja kuidas kasvaja mõjutab organismi.

Mitte-Hodgkini lümfoomid jagatakse kaheks peamiseks vormiks: B-rakulised lümfoomid arenevad ebanormaalsetest B-lümfirakkudest T-rakulised lümfoomid arenevad ebanormaalsetest T-lümfirakkudest.

  1. Teiste liigeste esmane artroos

Ravi eesmärgiks on haiguse kontrolli all hoidmine võimalikult pika ajaperioodi vältel. Agressiivsed lümfoomid kasvavad kiiresti ja vajavad kohest ravi. Kuidas mitte-Hodgkini lümfoom tekib? Täpset haiguse tekkepõhjust ei teata. Mitte-Hodgkini lümfoom võib tekkida mistahes lümfisõlmes ning igas lümfisüsteemi elundis nt. Kuna lümfirakud võivad lümfisoonte ja verevoolu kaudu liikuda kõikidesse kehaosadesse, saavad ka valus luud ja uhine pohjustab ravi lümfirakud levida üle kogu organismi.

Kuigi osa mitte-Hodgkini lümfoomidest on paiksed, võivad mõned olla levinud keha eri osadesse juba diagnoosimise ajal. Riskitegurid Enamikul inimestest, kellel esineb nimetatud riskitegureid, ei teki haigust mitte kunagi.

Mõnel diagnoositud haigusjuhul riskitegureid aga ei leita. Teadlased on leidnud mitmeid võimalikke NHL-i teket põhjustavaid riskitegureid: NHL-i esineb tavaliselt inimestel, kellel on immuunsüsteemi häired autoimmuunhaigused krooniline autoimmuunne türeoidiit, tsöliaakia immuunpuudulikkus raske kombineeritud immuunpuudulikkus, hüpogammaglobulineemia, HIV NHL-i esineb mingil määral enam isikutel, kelle suguvõsas esineb lümfoomi, kuid see risk on väga väike.

Samas nendevahelist seos ei ole seniajani suudetud kinnitada. Kui levinud on mitte-Hodgkini lümfoom? Igal aastal diagnoositud NHL-juhtumite arv on Eestis 30 aasta jooksul kahekordistunud.

Eestis diagnoositi aastal mitte-Hodgkini lümfoomi juhtu. Eestis diagnoositi aastal ja aastal 80 mitte-Hodgkini lümfoomi juhtu. Kuigi NHL-i aeglase kasvuga ehk madala pahaloomulisuse astmega vorme ei saa veel terveks ravida, on haiguse prognoos väga hea ja haiged võivad elada üle 20 aasta. Enamik NHL-haigetest saavad keemiaravi, kiiritusravi, bioloogilist ravi või erinevate ravimeetodite kombinatsioone. Vahel saab kasutada luuüdi siirdamist või kirurgilist lõikust.

Keemiaravi Mitte-Hodgkini lümfoomi keemiaravi koosneb mitmest samaaegselt kasutatavast ravimist. Kombinatsioonravi kasutatakse seetõttu, et erinevad ravimid kahjustavad või hävitavad vähirakke erimoodi. Tänu ravimite koosmõjule valus luud ja uhine pohjustab ravi võimalik hävitada rohkem vähirakke kui üksikute ravimitega. Erinevate ravimite annustamine väikeste kogustena aitab vähendada kõrvaltoimeid. Nüüdsel ajal kasutatavas nn. CHOP-kombinatsioonis kasutatakse näiteks ravimeid, mille kõrvaltoimed on suhteliselt ohutud, samal ajal kui nende koosmõju võimaldab vähirakke tõhusalt hävitada.

Kaasajal kombineeritakse lümfoomide puhul keemiaravi sageli monoklonaalsete antikehadega, nn. Bioloogiline ravi Mitte—Hodgkini lümfoomi bioloogilises ravis kasutataksemonoklonaalseid antikehasid MAbmis ründavad organismis vähirakke. Antikehad mõjutavad vähirakke mitmel erineval moel. Nad tunnevad vähiraku ära antigeeni järgi, mis asub rakupinnal nagu märklaud ja annavad organismi enda immuunsüsteemile märku, et rakk on ebanormaalne ja tuleb hävitada.

Antikehaga seondumine takistab vähiraku arengut, pidurdab vähi kasvu ja levikut teistesse organitesse.

valus luud ja uhine pohjustab ravi

Kiiritusravi Mitte—Hodgkini lümfoomi korral rakendatakse kiiritusravi tavaliselt lümfisõlmedele ja neid ümbritsevale piirkonnale. Luuüdi siirdamine ehk transplantatsioon tähendab vereloome tüvirakkude ülekannet patsiendile, et taastada normaalne vereloome.

Luude sees olev luuüdi sisaldab tüvirakkudeks kutsutavaid algrakke, mis arenevad veres leiduvateks rakkudeks: Punaverelibledeks, mis transpordivad hapnikku keha erinevatesse osadesse ja eemaldavad elutegevuse jäägina tekkiva süsihappegaasi Valgeverelibledeks, mis kaitsevad keha põletike eest Vereliistakuteks, mis võimaldavad verel hüübida Kuidas saadakse vereloome tüvirakke?

Siirdamise õnnestumise seisukohalt on oluline tüvirakkude saamine. Tüvirakke on võimalik koguda luuüdist, perifeersest verest ja nabaväädi verest. Tüvirakke võidakse saada teiselt inimeselt allogeenne siirdamine või siirdatakse haigele tema enda rakke, mille hulgast on haiged rakud eelnevalt eemaldatud autoloogne siirdamine.

Enne tüvirakkude siirdamist saab patsient tavaliselt väga suures doosis keemiaravi, mille eesmärgiks on maksimaalne lõplik kasvaja hävitamine.

Allogeenne siirdamine Tähtis on leida sobiv tüvirakudoonor, kuna keha tõrjub rakke, mis erinevad liialt keha enda tüvirakkudest.

Loovutaja sobilikkust testitakse mitmete verenäitajate abil. Lähisugulased on parimad doonorikandidaadid. HLA-testis võrreldakse doonori andja ja retsipiendi saaja kuut tähtsat valgevereliblede pinnal olevat valku ehk antigeeni, et näha, kas rakud sobivad üksteisega.

Kui lähisugulaste seast ei leita siirdamiseks sobivat doonorit, siis on võimalik leida doonor nn. Allogeennne siirdamine on seotud tõsiste riskidega, seetõttu on olemas teatud kindlad näidustused millal allotransplantatasioon teostatakse.

Autoloogne siirdamine Autoloogne siirdamine võimaldab manustada patsiendile suuri valus luud ja uhine pohjustab ravi või kiiritusravi doose, mida ei saa kasutada tavalise keemiaravi puhul kõrvaltoimete riski tõttu ning annab seega parema kasvajavastase efekti. Näiteks retsidiveerunud kui haigus taaspuhkeb siiski keemiaravi järel agressiivse lümfoomi puhul on osadel haigetel võimalik täielik tervistumine autotransplantatsiooniga. Indolentse lümfoomi haigetel on autoloogse siirdamise eesmärgiks remissiooni ehk haigusvaba perioodi pikendamine.

Millised tegurid mõjutavad ravi õnnestumist? Teatud faktorite alusel nagu kasvaja histoloogiline tüüp; haige vanus, üldseisund, LDH ja hemoglobiini tase veres, haiguse levik lümfisõlmedest välja ja haiguse staadium, on võimalik määrata nn. Ravi toimib üldiselt paremini alla aastastele patsientidele.

Tuberkuloos

Nooremad patsiendid taluvad ravi paremini, kuna neil on vähem raviviisi või annustamist piiravaid kaasuvaid terviseprobleeme nt südame- või kopsuhaigusi. Üldseisundi all mõeldakse inimese võimet järgida teatud elustiili. Heas üldseisundis aktiivsetel inimestel saadakse üldiselt paremaid ravitulemusi kui halva üldseisundiga isikutel inimestel, kellel on kroonilisi terviseprobleeme.

Heas üldseisundis haiged taluvad intensiivsemat ravi. Üldseisundit hinnatakse astmetega 0—4, kus 0 tähendab head ja 4 halba üldseisundit. Vere LDH sisaldus. LDH laktaatdehüdrogenaas on veres esinev ensüüm. LDH kõrge tase võib olla agressiivse lümfoomi tunnus. Hemoglobiin tase. Kui NHL on levinud väljapoole lümfisõlmi nt luuüdisse või kesknärvisüsteemion üldiselt paranemisprognoos halvem kui neil, kelle haigus piirdub lümfisõlmedega.

Haiguse staadium.

Advanced Algorithms (COMPSCI 224), Lecture 1

Lisaks jagatakse staadiumid veel A või B, sõltuvalt sellest, kas patsiendil on B sümptoome palavik, higistamine, kaalulangus või ei. Ravi võimalikke tulemusi kirjeldavad terminid Esmane ravi on ravi, mida patsient saab mitte-Hodgkini lümfoomi puhul esimese ravimeetodina.

Esmane ravi määratakse arvestades haiguse iseloomu, patsiendi vanust ja üldist tervislikku seisundit. Esmase raviga võib saavutada järgmised tulemused: Täielik ravivastus ehk remissioon.

Seda terminit kasutatakse, kui haiguse kõik tunnused on ravijärgselt kadunud. See ei tähenda, et haigus ise oleks tingimata täielikult kadunud kuigi ka nii võib ollavaid haigustunnused on kadunud ja analüüsides ei leita lümfoomile iseloomulikke muutusi. Kui ravivastus püsib pikalt, räägitakse kestvast remissioonist.

valus luud ja uhine pohjustab ravi

Mida kauem on patsient remissioonis, seda parem prognoos tal on. Nagu teistegi vähkkasvajate puhul, võib haigus ikkagi taaspuhkeda retsidiveeruda ja seetõttu on vaja haiget pikaajaliselt jälgida. NHL-i paranemisvõimalused sõltuvad lümfoomi vormist. Mõnest agressiivsest lümfoomist on võimalik paraneda täielikult tervistuda. Madala pahaloomulisuse astmega lümfoomid kasvavad küll aeglaselt ja annavad tavaliselt vähe sümptoome, kuid nad võivad retsidiveeruda taaspuhkeda pärast lühemat või pikemat haigusvaba perioodi s.

Kuigi madalama pahaloomulisuse astmega lümfoom on ravimatu, elavad patsiendid haigusega tavaliselt aastaid. Osaline ravivastus. Terminit kasutatakse, kui ravi tagajärjel väheneb kasvaja alla poole esialgsest suurusest. Vähene ravivastus. Terminit kasutatakse, kui kasvaja ravi tagajärjel väheneb, kuid on ikka üle poole esialgsest suurusest. Muutumatu seisund.

  • Tuberkuloos – Vikipeedia
  • Lümfoomid - paksuke.ee
  • Vastuvõetud tekstid - Kanepi raviotstarbeline kasutamine - Kolmapäev, veebruar

Haigus ei parane ega halvene ravijärgselt. Edasiarenev haigus. Kasvaja, mis ei reageeri ravile. Haiguse edenemine progressioon. Kui haigus halveneb või kasvaja kasvab ravi ajal, räägitakse haiguse edasiarenemisest või ravi ebaõnnestumisest.

Hodgkini lümfoom Mis on Hodgkini lümfoom? Hodgkini lümfoom on kasvaja, mille korral suurenevad esmalt lümfisõled ebanormaalsete lümfirakkude kogunemise tagajärjel, hilisemas staadiumis levib haigus ka lümfisõlmedest väljapoole.

See haigus esineb sagedamini varajastes 20ndates ja üle aastastel inimestel. Haigus on saanud nime inglise arsti Thomas Hodgkini järgi, kes kirjeldas esmakordselt haigust aastal.

valus luud ja uhine pohjustab ravi

Hodgkini lümfoomi on uuritud rohkem kui teisi lümfoomitüüpe. Kuidas Hodgkini lümfoom tekib?

Hodgkini lümfoom algab tavaliselt lümfisõlmedest. Kuna keha kõik lümfiorganid on omavahel ühenduses, saavad ebanormaalsed lümfirakud liikuda mööda lümfisooni. Hodgkini lümfoom levib seetõttu keha teistesse lümfisõlmedesse. Hodgkini lümfoom võib levida ka teistesse piirkondadesse ja teistesse elunditesse väljaspool lümfisüsteemi. Erinevalt teistest lümfoomidest levib Hodgkini lümfoom ühest lümfisõlmede piirkonnast teise. Enamikul Hodgkini lümfoomi patsientidel esineb ebanormaalseid rakke, mida nimetatakse Reed-Sternbergi rakkudeks.

Ainult nende rakkude olemasolu ei tähenda veel, et inimesel on Hodgkini lümfoom.