Liigu sisu juurde

Sama võivad põhjustada ka liigselt või kiiresti vererõhku alandavad ravimid, mis kutsuvad esile aju vereringehäireid. Tarbeliigutuste tegemiseks ja raskuste kandmiseks ei või kasutada ainult üht, osavamat kätt, vaid tuleb aegsasti rakendada mõlemat. Luukoe pideva hõrenemise ja korduvate murdude tagajärjel vajuvad lülid madalamaks ja ka nende kuju muutub.

Ta toidab ka liigesepindu katvat liigesekõhre. Vananemisel liigesevõide eritumine liigeseõõnde väheneb. Mõõdukas liikumine pidurdab lihaste nõrgenemist, luuaine vähenemist, soodustab liigesevõide eritumist liigeseõõnde ja liigesekõhre säilimist peamiselt verevarustuse parandamise kaudu.

Nii saab lihasluukonna töövõime langust aeglustada sellele sobiva koormuse andmisega kas teatud treeninguga või ka muu kehalise tegevusega. Lihasluukonna talitlust - liigutuste sooritamist ja asendite hoidmist - kooskõlastab närvisüsteem.

Närvisüsteemi talitlus vananemisel aeglustub, liigutuste kooskõlastamine ei ole enam nii kiire ja täpne kui nooremas eas. Komistatakse kergemini, kaotatakse tasakaal ja kukutakse. Ea kõrgenedes kipub nõrgenema ka nägemine, millel on väga suur tähtsus tasakaalu säilitamisel ja vabal liikumisel üldse. Kahaneb ka südame- ja vereringesüsteemi võimekus. Ei maksa meelt heita: kõigi loetletud vananemisnähtude ilmumist saab küllaldase, otstarbeka, igapäevase liikumisega või, mis veel paremini, sihipärase treeninguga aeglustada, et pikeneks enesega toimetuleku aeg.

Ärgem unustagem, et see, mida inimene ootab ja loodab, tihti ka täitub. Kõige otsesemalt häirivad liikumisvõimet haigused, mis tabavad liigeseid ja luid. Järgnevalt kirjeldataksegi peamiselt neid ja antakse nõu, kuidas ennast aidata.

Artroos on eaka inimese kõige sagedam liigesehaigus. Inimesed hakkavad artroosi haigestuma enamasti pärast Ea kõrgenedes kui parast liigeste juhtimist valus levimus suureneb oluliselt - peaaegu kõigil üle 60 aasta vanustel inimestel esineb mingeid artroosinähte. Õnneks ei ole need kõigil kaugele arenenud ega tekita häirivaid kui parast liigeste juhtimist valus. Artroosi tekkimise põhjused on sisemised liigesekõhre pärilik väiksem vastupidavus, luustiku kaasasündinud arenguhäiredaga ülekaalukalt välimised.

Välimiste põhjuste all peetakse silmas nii elulaadist, s. Soodsaim olukord artroosi arenemiseks on sisemiste ja välimiste põhjuste kokkulangemisel. Peamiselt liigeste ülekoormuse tagajärjel kulub liigesepindadelt neid kaitsev sile kõhrekiht ja liigesepilu liigestuvate luude otste järel jääb kitsamaks. Liigutamisel kaitsva katteta ebatasased valutundlike närvilõpmetega luuotsad liigesepinnad puutuvad kokku. Samal ajal venitatakse ka liigest ümbritsevat liigesekihnu, liigese lähedale luule kinnituvaid kõõluseid ja lihaseid ning inimene tunnebki valu.

Haigusnähud ja eneseabi. Artroos areneb tavaliselt aeglaselt aastate jooksul. Esimeseks haigusnähuks enamikul inimestel on koormusvalu, mis tekib liigese koormamisel töötegemise, käimise või seismisega. Haiguse hilisemas järgus lisandub valu ka rahuolekus, enamasti õhtul või õhtupoolsel ööl pärast päevatööd või väsitavamat liikumist.

Pikemaajalisel liikumata olekus muutuvad liigesed kangeks, mille tõttu uuesti liikuma hakkamine on selle stardikangestuse pärast valulik ja aeglane. Liigutamisel on liigestes kuulda raksumist ja raginat.

Aegamööda liiges jämeneb ja moondub ning liigutuse ulatus selles väheneb.

Osal juhtudel võib periooditi märgata ka liigese paistetamist. Artroos tabab kõige sagedamini sõrme- põlve- kui parast liigeste juhtimist valus puusaliigeseid, ka lülisamba lülidevahelisi liigeseid kas ühe või mitme kaupa.

Sõrmedel haarab haigus enamasti palju liigeseid korraga. Sõrmeliigeste artroos esineb palju sagedamini naistel kui meestel Naised töötavad kätega rohkem: nad teevad koduseid majapidamistöid, aiatöid, hooldavad lapsi ja vanureid.

Tihti teevad nad ka kutsetööd sõrmede või kätega. Samasugused sageli korduvad liigutused kulutavad liigesepindadelt kõhrekihi. Sõrmede lõppliigeste kohale kasvavad sõlmekesed, mis vahetevahel punetavad ja on katsumisel valulikud.

Liigesed muutuvad kangemaks ja jämedamaks. Osavust nõudvate tööde tegemisel osutuvad käed kohmakaks, esemed kipuvad käest kukkuma. Vaevuste leevendamiseks piisab sageli lihtsatest abinõudest. Sõrmeliigeste säästmiseks tuleb vältida nende kestvamat tugevat painutamist lõikamine, haaramine, koorimine, pigistamine jt.

Aiatööl jahedas mullas on soovitav kanda kummikinnaste sees puuvillaseid kindaid. Käsi ei tohi pesta külma veega. Kasulik on jõudehetkil ühe käe sõrmedega masseerida teise käe sõrmede jämenenud liigeseid. Küünar- ja õlaliigesed haigestuvad samuti pidevalt korduvate, eriti aga jõuliste liigutuste kordamisest, nagu neid tehakse kaevamisel, raske triikrauaga pressimisel, asjade kõrgele tõstmisel või käsivarrel kandmisel nende edasitoimetamiseks jm.

Õlapiirkonna valusid tekitab tõstetud käsivartega töötamine. Niisugune sundasend tuleb ette remonditöödel, aias okste kärpimisel, isegi õmblusmasinaga või arvutiga töötamisel, kui laud on liiga kõrge või tool madal. Haigestunud õla- ja küünarliigeste valulikkus piirab igapäevaeluks vajalike liigutuste juuksekammimine, riietumine ulatust. Soovitatav on töötada nii, et õlavarred oleksid keha ligidal, kehast mitte kaugemal kui 30o.

Mida suurem on nurk keha ja õlavarre vahel, seda kõvemini surutakse rinnalihase kõõlusega nagu rihmaga kinni kätte suunduvad närvid ja veresooned.

  1. Salvestab haigeid lickers
  2. Valus liigesed vaagna, mida teha

Ja sellest arenevadki haiguslikud muutused. Tarbeliigutuste tegemiseks ja raskuste kandmiseks ei või kasutada ainult üht, osavamat kätt, vaid tuleb aegsasti rakendada mõlemat. Jalgade liigesed ja lülisammas selg saavad artroosist kannatada neil, kes on palju püstiasendis. Eeskätt ülekaalulistel, kellel on ju liigsed kilogrammid alati kanda. Keharaskust kandvate liigeste, jalaliigeste haigestumisel artroosi tekib nendes järjest lühema maa ärakäimisel valu.

Seismisel või istumisel areneb liigestes rahuoleku kangestus, mis raskendab uuesti astuma hakkamist või istumast ülestõusmist. Puusaliigese artroosi süvenemisel muutub sukkade, sokkide ja jalatsite jalgatõmbamine puusaliigese liikuvuse ulatuse vähenemise tõttu raskendatuks või võimatuks. Põlveliigese artroosi tekkimisest annab märku valu põlves trepist käimisel, eriti allaminekul, kui kogu keha raskus langeb korraks ühele jalale.

Recent Posts

Põlve- ja puusaliigese artroosi kujunemist soodustab oluliselt lampjalgsus jalgade telje ebaõige asendi tõttu, sellepärast peab jalatseis kasutama tallatugesid. Jalaliigeste artroosi ennetamiseks ja ka selle olemasolu puhul on soovitav vaheldada püstiseismist ja käimist istumise või, mis veelgi parem, lõdvestunult lamamisega. Raputavas bussis või trammis ei või püsti seista.

Siin lisandub keharaskuse koormusele veel rappumine või värisemine, mis toimib nagu koputamine või tagumine liigestele. Mitmete koduste tööde tegemisel, ka pliidi juures, saab istuda paraja kõrgusega kõrgemal taburetil, toetades jalgu istme jalgadevahelisele pulgale.

Valuravi kabinet

Jalaliigeste valu puhul, jala koormuse vähendamiseks, ei maksaks häbeneda võtta toeks keppi. Jalgade korrasoleku tagamiseks peavad jalatsid olema parajad, mugavad, mõne sentimeetri kõrguse kontsaga, tugeva tallaga, kindlalt jalas ja seestpoolt jalavõlvi toetava kujuga.

Soovitatav on päeva jooksul kanda erineva kontsakõrgusega jalatseid ja toas või suvel käia paljajalu, et treenida labajalgade mitmeid lihasrühmi. Lülisambas tabab artroos kõige sagedamini kaela- ja nimmeosa. Kaela pikaajaliselt liigselt ettepoole painutatud või kõveras asendis hoidmine põhjustab muutusi kaelalülides ja -lihastes.

Sellest tekib kaelas pinge, kangus ja valu. Lubatud piirväärtusi ületavate raskuste tõstmine ja teisaldamine mõjuvad kahjulikult kogu lihasluukonnale, kõige enam harilikult seljale. Kui seljalihased on nõrgad või selg juba kahjustatud, Haiget harja podagra on eriti valus olla ettepoole kallutatud või kummardunud asendis, näiteks pesta valamu kohal, mida tuleks vältida. Nimme-ristluu valude üks olulisi põhjusi on ülemäärane seismine, eriti vales asendis.

Seljavalude ennetamiseks ja leevendamiseks on väga oluline õige rüht ehk kehahoiak. See tuleks omandada juba lapsepõlves, kuid seda õnnestub rohkem või vähem parandada ka hiljem. Õige rühiga seismisel: · pea on keskasendis ja nii, et lõug asub horisontaaltasapinnas või on lõuaots suunatud pisut allapoole; · õlaliigesed on pisut tahapoole lükatud, õlad pisut allapoole tõmmatud, kusjuures lülisamba rinnaosast kaob küür; · käsivarred on peaaegu vastu keha, randmed sirged; · kõhulihased on kokku tõmmatud nii, et kõht kui parast liigeste juhtimist valus ole punnis ja selja poolt kaob liigne nimmenõgusus; · oluline on säilitada normaalne nimmenõgusus nii seistes kui ka istudes, sest siis võtab kogu selg õige kuju; · tuharalihased on kerges pinges nii, et tuharad on pisut üles tõstetud ja kokku surutud; · puuse- ja põlveliigesed on õige vähe painutatud, siis on jalalihased tasakaalustatud; · keha raskus peab langema võrdselt mõlemale jalale; · seismisel langeb keha raskus labajala välimisele servale, varbad on surutud vastu maad, labajalga toetavad lihased on pinges ja hoiavad labajala piki- ja ristvõlvi.

Selja tervisliku seisundi säilitamiseks tuleb ka istuda õiges asendis.

Header top

Istumisel: · lülisammas selg sirge, mitte kõverdunud või küljele keeratud; · nurk keha ja reie, reie ja sääre, sääre ja labajala vahel olgu täisnurk või sellest pisut suurem; · säilitada lülisamba nimmenõgusus õigesti seadistatud tooli seljatoe abil või diivanil, tugitoolis mõne sentimeetri paksuse kõvema padja nimmepiirkonna taha asetamisega; · laua taga on vaatamiseks sobivaim kaela kaldenurk o.

Täpse töö tegemisel ja lugemisel on eseme või teksti sobiv kaugus silmadest cm; · jalad olgu kõrvuti põrandale toetatud, mitte üks Mida teha teise põlvele tõstetud. Hea rühi säilitamiseks või omandamiseks tuleb järjekindlalt tugevdada lihaseid, millest tähtsamad on selja- kõhu- turja- ja jalalihased. Raskem kandam tuleb jaotada kahe käe vahel enam-vähem võrdselt, et selga mitte ühele poole painutada ning õlga ega kätt välja venitada.

Veel parem on raskemaid asju käsikärukesel kohale toimetada. Magamise ajaks sobib seljale kõvavõitu siledapinnaline ase, millel lülisambale omased kõverused jäävad enam-vähem loomulikku asendisse. Soovitatav on lamada rohkem selili ning käe- ja jalaliigesed hoida peaaegu sirutatuina.

Mitte mingil juhul ei tohi hoida käsivarsi üle pea tõstetuina. Artroosi raviks soovitab arst vastavalt haigusnähtudele ravimeid, võimlemist, massaazi, elekterravi protseduure, operatsiooni või kuurortravi. Ka inimene ise saab end üsna palju aidata, nagu eespool juba erinevate liigeste artroosi puhul on selgitatud. Esimene ja üldine põhimõte on haigestunud liiges koormusest vabastada, seepärast, et artroos on "kulumise" haigus. Tuleb mõtelda, missugused on liigese säästmiseks parim asend ja õigemad liigutused.

Ei ole arukas, vaid täiesti kahjulik, tablettide sissevõtmisega kõrvaldada valu, mis on signaal haigusest, ja selle valuvaigistava toime all edasi pingutada.

Valuravikabinetis aitame valuga haigeid Pille Ambur, anestesioloog, valuravi arst Valu on kaitsereaktsioon, mis sageli hoiatab inimest vigastuste tekkimise eest.

Liigeste liikuvust saab säilitada võimlemisega, mida raviasutuses õpetab ravivõimlemise spetsialist. Kodus tuleb harjutusi tingimata edasi teha. Raadio ja teleri juures ei või istuda kaua tõusmata ning käsi ja jalgu liigutamata, vaid nendega tuleb aeg-ajalt teha võimlemisharjutusi sirutusi, painutusi, ringe jm.

Jalgrattasõit on sport, mis vähendab koormust jalaliigestele ja hoiab neid liikuvaina. Kui jalaliigesed on veel korras, aitab lülisammast vormis hoida kiire käimine hea rühi ja pingutatud lihastega.

Artroosihaigele on väga sobiv soojas vees ujumine - keharaskus liigestele puudub ja liigutused on sujuvad. Õhtune soe käe- ja jalavann või üldvann hariliku vee või ravitoimelise lisandiga leevendab valu ja soodustab uinumist. Hommikul tuleb veel soojas voodis selg ja liigesed rahulikult vabaks liigutada ja sirutada.

Alles siis tõusta ja alustada võimlemiskavaga. Kui üks neist ärritab liigselt nahka või ei ole muul põhjusel talutav või ei anna tulemusi, siis proovida teist.

Main navigation

Pakendatud mudast saab liigesele teha mudamähise. Eelnevalt tuleb arsti käest küsida, kas mudaravi parajasti sobib liigesele ja ega ole muid haigusi, mille puhul mudaravi teha ei tohi. Liigeste õiges asendis hoidmiseks ja toetamiseks kasutatakse abivahendeid: tugesid orteeselülisamba toetamiseks tihedasti ümber keha hoiduvaid korsette, lampjalgsuse korral tallatugesid. Niisuguseid abivahendeid müüakse teatud kauplustes. Kui müügilolevad ei sobi, saab tellida individuaalseid Tartu Ortopeedilisest Rehabilitatsioonikeskusest pensionäridele soodushinnaga.

Reumatoidartriit Levimus. Reumatoidartriit on üks raskem, rohkesti liikumishäireid põhjustav, periooditi ägenev krooniline liigesehaigus. Haigus võib alata igas eas, noorukist vanurini, kõige sagedamini siiski keskeas.

Mazi osteokondroosi ennetamiseks Ola haigused sailitavad parast vigastusi

Reumatoidartriidi nähud ilmuvad enamasti mõni nädal pärast grippi, angiini, keskkõrva- põskkoopa- hamba- sapipõie- või muu elundi põletikku. Tuleb ka ette, et reumatoidartriit järgneb artroosile või podagrale.

Osal juhtudel ei saa haiguse algust seostada eelneva või olemasoleva põletikuga. Haiguse tekkepõhjused ei ole veel täiesti selged, kuid kindlaks on tehtud selle haiguse arenemisega seotud immuunsuse vastupanuvõime haigustele muutused.

On teada ka pärilikkuse küllalt suur osatähtsus reumatoidartriiti haigestumisel. Eeldused haigestumiseks loob pikemaajaline niiskes ja külmas keskkonnas töötamine või viibimine. Reumatoidartriit on üldhaigus, mille puhul tulevad esiplaanile käe- ja jalaliigeste põletikud. Haiguse algus võib olla küllaltki ebamääraste üldnähtudega, nagu väsimus ja väike palavik. Siiski hakkab enamik haigestujaid tundma hommikuti kogu keha või mõne liigese kangestust, mis liigutamisel ei möödu kiiresti.

Liigesed hakkavad valutama eriti hommikupoolsel öölpaistetama ja edaspidi moonduma. Haigus võib kahjustada ka siseelundeid.

Artriidi harja kate pohjused Artriidi liigesed puhakute

Reumatoidartriidi ravi on pikaajaline ja võib, olenevalt haiguse kulust, kesta pidevalt aastaid. Sageli alustatakse ravi haiglas, et võimalikult täielikult kindlaks teha haige seisund, vastavalt sellele määrata ravimid ja jälgida, kuidas need hakkavad toimima.

Peale ravimite kasutatakse veel ka massaazi, võimlemist, elekterravi, kirurgilise ja ortopeedilise ravi meetodeid ning sanatoorset ravi. Haiguse kahtluse korral tuleb kohe arsti juurde minna, et läbivaatuse ja uuringute abil selgitada diagnoos.

Varasel ja õigel ravil on haiguse edaspidise soodsama kulu suhtes oluline tähtsus. Haige enesepoolne panus ravimisel on ravimite täpne, eeskirjale vastav tarvitamine, et ravitulemus oleks parim ja suhteliselt tugevatoimeliste ravimite häirivaid kõrvalnähte vähem.

Haigel tuleb püüda igati vältida külmetushaigusi ja kõigi elundite põletikke, millele peaaegu alati järgneb reumatoidartriidi ägenemine. Iga ägenemine halvendab liigeste seisundit. Tuleb hoiduda kokkupuutest külma veega ja viibimisest külmas ning niiskes ruumis. Haigestunud liigesed kipuvad vahel üsna varakult painutusseisus kokku tõmbuma ja moonduma. Erakordselt oluline on ravivõimlemine liigeste liikuvuse säilitamiseks ja moondumise pidurdamiseks.

Alati ainult võimlemisest ei piisa ja appi tuleb võtta ka asendiravi liigeste moondumise ärahoidmiseks. Ööseks või puhketundideks asetatakse liigestele, mis tõmbuvad painutusseisu või muusse valesse asendisse, kergesti kinnitatav ja äravõetav spetsiaalne lahas. Niisugust lahast tuleb kasutada järjekindlalt igal öösel ja kaua aega, näiteks sõrmede ja randmeliigese õige asendi säilitamiseks, moondumise ärahoidmiseks aastat järjest. Põlveliigeste painutusseisu, kõveraks jäämise vältimiseks tuleb kui parast liigeste juhtimist valus kushetil kõhuli, labajalad üle selle otsa, nii on need venitavaks raskuseks.

Seda tuleb teha veerand tundi mitu korda päevas. Isegi siis, kui põlv on juba painutusseisu tõmbunud, on selle meetodiga edu saavutatud, rakendades seda iga päev aasta vältel. Selili lamamisel ei tohi panna ei patja ega riiderulli põlvede alla toetamiseks valu vastu, sest põlved jäävad siis kõveraks.

Reumatoidartriiti põdejal on peaaegu alati väsimustunne, mistõttu ta tahab sageli lamada, seda ka haiguse ägenemishoogude vaheajal.

Lülisamba moondumise ennetamiseks peab ta puhkama ja magama kõvavõitu tasasel, lohkudeta voodil või kushetil, madal padi pea kui parast liigeste juhtimist valus. Jalad olgu põlvedest sirged ja labajalad vastu voodi otsa nii, et labajala ja sääre vahel on täisnurk.

Julge polvede foorum Jalute artriidi ennetamine

Seega välditakse rippuva, ülesirutatud labajala teket, mille peale tallale ju enam astuda ei saa. Haige olulisim eneseabi seisnebki liigeste moondumise vastu võitlemises ja igasuguste mis tahes põletike lisandumise vältida püüdmises.

Liigeste koduseks paikseks raviks kasutatakse salve, geele ja kreeme, mis sisaldavad valu- ja põletikuvastaseid ravimeid. Osteoporoos e. Mida vanem ja kehaliselt vähem aktiivne on elanikkond, seda enam leidub nende seas osteoporoosiga inimesi. Haigus tabab enam naisi kui mehi. Osteoporoos on luu ainevahetuse haigus, mille puhul inimese luumass väheneb ja tekib luukoe ehituse muutus, mis toob endaga kaasa luu vastupidavuse languse ja luumurru riski suurenemise.

Luukoe peamisteks mineraalseteks koostisosadeks on üliväikesed kaltsiumi ja fosfori kristallid, mis asuvad orgaanilisest ainest kollageenkiudude tihedas võrgustikus.

Need kiud annavad luule suhtelise painduvuse, kaltsiumikristallid - kõvaduse ja tugevuse.

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee on otsustanud tähistada Maailma Tervishoiuorganisatsioon kuulutas aastat liigesehaiguste kümmeaastakuks.

Vananenud luukude asendatakse pidevalt uuega, s. Noorel inimesel on ülekaalus luu kasvamine, täiskasvanul on luu uuenemine ja lagunemine peaaegu tasakaalus, kuid eakal inimesel ületab vana luu lagunemine uue moodustamise. Seetõttu muutub luu urbsemaks e. Vananemisega kaasnev osteoporoos tekib nii naistel kui meestel.

Naiste luud on kogu elu hõredamad kui meestel. Luumassi vähenemine algab naistel umbes aastaselt ja kiireneb pärast menstruatsiooni lakkamist.

Artroosi ravi kaespintslitel Valu ja turse sorme liigeses

Mineraalainete kahanemise põhjuseks on munasarjade talitluse nõrgenemine. Meestel on luumass suurem, mineraalainete kadumine luustikust aeglasem ja see algab umbes aastaselt. Haigus avaldub luumurdude tekkimises. Naistel esineb osteoporoosist soodustatud luumurde palju rohkem kui meestel.

Luumurrud hakkavad naistel sagenema Valukabineti patsientidele õpetatakse muu hulgas ka seda, kuidas kohaneda oma valuga. Mõne valuga ei saa teatud töid teha, mõne valuga tuleb elu- ja töörežiimi kohendada, enamasti on vaja õppida ka lõõgastuma. Mitmed valuliigid on paremini ravitavad, kombineerides omavahel nii meditsiinilisi kuimittemeditsiinilisi raviviise. Valamine valus arstid on kursis, mis maailmas valu valdkonnas toimub ning püüavad Mida teha teadmisi rakendades ka eesti haigetele võimalikult nüüdisaegseid ja efektiivseid lahendusi pakkuda.

Valukliinikute süsteem on loodud eesmärgiga ühendada meedikute jõupingutused kroonilise valu leevendamiseks. Meie praktikas esinevad kõige sagedamini erinevad peavalud ja lülisambavalud, kaela- ja seljavalud ning vähivalu.

Palju esineb ka liigesevalu ning diabeetilist neuropaatilist valu. Teised valuliigid esinevad harvemini. Pöörduge valukabinetti, kui: valu ei allu tavalisele ravile valu on, aga diagnoosi pole.

Valuarsti ülesandeks on: aidata patsiendil valuga toime tulla määrata regulaarne raviskeemvõi korrigeerida seda vajadusel teha täiendavaid uuringuid valu põhjuse selgitamiseks hinnata valu pärast ravi alustamist kindlate perioodide järgi hinnata uusi valuaistinguid valuarst võib patsienti nõustada ka eelseisva operatsiooni suhtes, määrata preoperatiivseid valuravimeid ja ravida fantoomvalusid jäsemete amputatsioonide korral.

Arsti vastuvõtule tulles võtke kindlasti kaasa: perearsti või eriarsti saatekiri kasutatavate ravimite nimekiri või ravimid kõik teised meditsiinilised dokumendid, mis on teie enda käes väljavõtted, uuringute tulemused.

Dr Pille Ambur on Raplamaa haigla valuravi arst. Täpsemat infot vastuvõttude kohta saate polikliiniku registratuurist tel