Osadel juhtudel võidakse tunda põlves ka rütmilist raksumist või plõksumist raksumine iseenesest ei viita meniski rebendile! Kui rääkida sportlastest või üldiselt aktiivsema eluviisiga inimestest, täpsustaksin hea meelega seda liigitust ning kasutaksin pigem sõnu trauma ja ülekoormus. Noorematel patsientidel, kel on elastsem menisk on teatud meniskirebendite tüübi juures on võimalik taastada meniski terviklikkus selle kinniõmblemisega. Põlv on sisuliselt nagu hing, mida liigutavad kaks põhilist lihasgruppi: reie nelipealihas asub reie esiküljel sirutab põlve ja nn hamstring-lihased asuvad reie tagaküljel painutavad seda. Dislokatsioon ehk liigese nihestus võib toimuda suure jõu ja kiirusega lööktrauma tagajärjel nt hüppab rägbis keegi külje pealt suurel kiirusel põlvedesse. Meniski vigastuse ravi - füsioteraapia või operatsioon?
Eesmise ristatisideme ACL vigastuse tüüpmehhanismiks on järsk pidurdus, tagumise ristatisideme PCL puhul aga löök suunaga eest taha vastu sääreluu ülemist osa.
Meniski vigastus – üks põlvevalu võimalikest põhjustest
Samuti võivad ristatisidemete rebendeid põhjustada järsud suunamuutmised, pöördliigutused või ülesirutus põlvest. Kahjuks ei saa sportides alati vigastusi vältida. I tase: side on venitatud ja valulik, kuid kiud ei ole rebenenud ja liiges on stabiilne.
II tase: kiudude osaline rebend, kerge ebastabiilsus liigeses. III tase: sideme kiud on täielikult rebenenud, põlv on ebastabiilne.
Motion Mat - Hand exercises
Meniskivigastuse tekkemehhanismiks on pöördsuunalised jõud, mis on suunatud põlvele, kui põlv on painutatud. Seda tuleb tihti ette vabavõitlusaladel, kus esineb heiteid.
Dislokatsioon ehk liigese nihestus võib toimuda suure jõu ja kiirusega lööktrauma tagajärjel nt hüppab rägbis keegi külje pealt suurel kiirusel põlvedesse. Seda esineb harva, ent kuna vigastus võib kahjustada närve ja veresooni, on kirurgiline sekkumine probleemi parandamiseks enam kui tõenäoline.
Ülekoormusvigastused Ülekoormusvigastuste põhjuseks on enamasti kas liigne koormus nt liiga suur treeningmahtebapiisav taastumine või vale tehnika. Igasugune kude võib kahjustuda pikaajalise ülekoormuse tagajärjel, kuid põlve puhul on nende tekkemehhanismid üsna kindlad. Nn hüppaja põlv ehk põlvekedra kõõluse põletik esineb reeglina valuna põlve esiküljel, põlvekedra all.
Nn jooksja põlv ehk patellafemoraalne valusündroom avaldub valuna põlvekedra kohal reie nelipealihase kõõlusel või isegi põlvekedra ümber. Põhjuseks on liigne jooksutrenn, aga ka nõrgad reielihased, puudulik lihashooldus, probleemid liigesvõide ehk sünoviaalvedelikuga.
Lisaks võib jooksja põlve puhul esineda ka patella kondromalaatsiat ehk põlvekedra kõhre pehmenemist.
Nõuanded teemal: Reumatoloogia
ITB ehk iliotibiaaltrakti sündroom. Puusast saab alguse sitke ja paks kude, mis suundub sääre välisküljele välja.
Seda kudet nimetatakse iliotibiaaltraktiks. Iga kord, kui jalg maapinnalt ära tõukab, liigub ITB põlve välisküljelt jalga stabiliseerides üle reieluu põnda. Taoline hõõrumine võib esile kutsuda põletikulise protsessi, mille tagajärjeks on nüri valu, mis põlve liigutades tugevneb, põhjuseks jällegi liigne treeningkoormus, treeningkoormuse liiga järsk tõus, valed spordijalanõud, liiga kõva pind jne.
Kuidas vigastusi ennetada?
Main navigation
Põlve ülekoormusvigastusi on suhteliselt lihtne ennetada, vähemalt esmapilgul. Menisk ehk liigesevõruketas on põlveliigese liigesepindu süvendav C-kujuline kõhrest ketas, mille otsad kinnituvad sääreluule.
Kummaski põlves on kaks säärast ketast — keskmine ja külgmine. Meniskite ülesanne on koos sidemetega tagada liigese stabiilsus, leevendada lööke ja põrutusi ning määrida liigest. Statistika järgi esineb 8 meniskikahjustust 10 elaniku kohta aastas. Meniskirebendid jaotatakse traumaatilisteks ja degeneratiivseteks ehk väärastuslikeks.
Header top
Esimesel juhul on põhjuseks trauma. Degeneratiivseid rebendeid tuleb ette vanematel inimestel ning põhjustajana ei pruugi mingit suurt traumat olla — piisab, kui toolilt järsult püsti tõusta või autost veidi hooletumalt väljuda.
Seega, kui patsient on aktiivne, siis võimaluse korral üritatakse meniskit parandada, kui rebendi asukoht seda võimaldab. Meniski parandamise ainukene ebameeldiv külg on aegalasem taastumine, kuna selleks, et õmblused saaksid paraneda, peab andma piirkonnale rohkem puhkust. Vananedes aeglustuvad meie keha loomulikud taastumis- ning paranemisprotsessid.
Seetõttu on vanemas eas tõenäolisem, et meniski rebend on pigem degeneratiivne. Degeneratiivne rebend näeb välja nagu kulunud riie, millest hargnevad väikesed niidid. Kui operatsioon on ortopeedi poolt näidustatud, siis tavaliselt lõigatakse kulunud osa nii vähe ära kui võimalik, et eemaldada valu tekitav mehaaniline probleem.
Liigu sisu juurde Spordivigastused: Mis on meniski vigastus? Menisk on üks põlves leiduv struktuur, mille ülesandeks on on reieluu ja sääreluu liigeskõhre kaitsmine sh põrutuste summutamine ning liigese stabiliseerimine.
Meniski vigastusega kaasnevad sümptomid Meniski vigastusega seostatavad probleemid on tavaliselt mitmetahulised. Esmaseks ebameeldivaks faktoriks on valu, mis on tavaliselt seostatav kindlate liigutustega või füüsilise koormusega, mis piirab igapäevaseid tegevusi.
Vastas dr Kati Otsa
Tavaliselt tekitab põlve täielikult sirgeks lükkamine või kõverdamine terava valu põlve sise- või esiküljel, ning tundub olevat sügaval põlve sees. Kui põlvele anda järjepidevat koormust, siis hakkab see ka teravatele valudele lisanduvalt tuikama pikemaajaliselt. Tavapäraselt võib ka täheldada põlve paistetust, mis võimendub koormusega.
Osadel juhtudel võidakse tunda põlves ka rütmilist raksumist või plõksumist raksumine iseenesest ei viita meniski rebendile! Põlve lukustumine tähendab, et mõne kindla liigutusega võib põlv minna füüsiliselt lukku, ehk ta ei taha enam minna sirgeks ega kõveraks.
Meniskivigastus nõuab kiiret reageerimist - Toit ja trenn - Tervis
Selle vabastamiseks peab tavaliselt kas jalga natukene raputama või põlve jõuga tagasi sirgeks suruma. Õige nõksuga, saab selle tagasi voltida ning lukustumistunne kaob. Valule ja lukustumistundele lisaks võib ka inimene tunda põlves teatavat ebastabiilsust või erinevust võrreldes teise põlvega.