Liigu sisu juurde

Kaugele arenenud OA korral võib valu muutuda nii tugevaks ja pidevaks, et segab isegi und. Paljusid nendest ravimitest saab kasutada nii süstina, suu kaudu, välispidiselt kui ka pärasooleküünaldena. Kui Sinu üldseisund on hea ning põletikku ega valu ei ole, ei ole tingimata vaja mingeid ravimeid tarvitada.

Östrogeenid naissuguhormoonid tõrjuvad hästi luuhõresust naistel pärast üleminekuaastaid. Kui oled aastane või vanem, võta iga päev vähemalt sügisest kevadeni teelusikatäkalamaksaõli või D-vitamiini muul kujul. Vanuritele on võibolla kõige tähtsam: ära kuku! Kasuta puusakaitsmeid luumurdude vältimiseks. PODAGRA Podagra tekib, kui raskestilahustuvat kusihapet uraati koguneb verre nii palju, et see hakkab sadenema nõelakujulisteks kristallideks.

Liigeses põhjustavad kristallid äkilise põletikureaktsiooni, mis avaldub liigese turse, punetuse ja valuna. Kuseteedes võivad kusihappekristallid sadeneda neerukivideks. Podagra on sagedam keskealistel meestel. Naistel seostub see enamasti kõrgvererõhutõve ravimitega või mõne muu haigusega. Eestis on umbes podagrapõdejat. Podagra võib tekkida mitmel põhjusel. Diureetikumipodagra on tänapäeval sage. See on kõrgvererõhktõve ravis kasutatavate diureetikumide ehk kuseajatite kõrvaltoime. Toidu-podagra on tingitud ülesöömisest ja alkoholi, eriti õlle joomisest.

Pintsli plekk valutab Uhiste probleemide pohjused

Vahend valude eemaldamiseks liigestes Ainevahetuslik podagra on üldise ainevahetushäire üks avaldus, teised on ülekaalulisus, suhkurtõbi, vererasvade suur sisaldus ja kõrgvererõhktõbi. Teisene e sekundaarne podagra on tingitud mõnest muust haigusest, näiteks neerutõvest, polütsüteemiast või psoriaasist. Ülikute podagra on tuttav ajaloost, kuna mõned riigimehed, kirikuvürstid ja teised kõrgesse ametisse tõusnud mehed hankisid endale podagra külluslike elukommetega.

Sageli haigestuvad ka teised varbaliigesed, hüppeliigesed ja jalapöiad. Podagra võib tabada mis tahes liigest, kuid Ravi valu liigesed neid, mis on rohkem koormatud.

Podagrahoog võib olla väga äge, kuid enamasti on see üsna kergekujuline. On iseloomulik, et hoog algab järsku ja vaid ühest liigesest. Esimesed hood paranevad täiesti ära.

Ilma ravita võib podagra levida mitmesse liigesesse ja lõpuks põhjustada paljude liigeste raske kahjustuse ning invaliidsuse. Ravimata podagra kahjustab ka neerusid.

Diagnoosi kinnitamiseks võetakse liigesevedelikust nõelaga proov, milles mikroskoobiga nähakse uraadikristalle. RAVI Äkilise podagrahoo raviks on liigese puhkus, jääkott ja valuvaigisti. Kõige tõhusam podagrahoo ravi on liigesesse süstitud steroidhormoon. Kui oled haigestunud podagrasse, on Sul põhjust juba esimese podagrahoo järel hakata pidama podagradieeti. Selles on kõige olulisem vältida toiduaineid, millest tekib kusihape. Umbes pooltele kõigist podagrahaigetest piisab dieedist, ilma et oleks vaja võtta ravimeid.

Kui tarvitate diureetikume või diabeediravimeid, paraneb podagra vähehaaval ka ilma muu ravita, kui on võimalik neid ravimeid teistega asendada. Kui dieedist raviks ei piisa või Sa ei soovi dieeti pidada, määratakse Sulle pärast kolmandat podagrahoogu ravimid, mis vähendavad vere kusihappesisaldust. Allopurinool on Vahend valude eemaldamiseks liigestes tõhus.

Seda kasutatakse umbes aasta jooksul iga päev, seejärel võib proovida dieeti ilma ravimiteta. Paljudele on püsiraviks küllaldane üks tablett nädalas või lühiaegne ravikuur suurema söömingu puhul. Probenetsiid viib kusihappe verest ja kehast kusega välja. See on hea ravim, kuid ravi alguses tuleb iga päev kasutada söögisoodat 1 teelusikatäis 4 korda päevas umbes paari nädala jooksul, et liigne uraat ei sadeneks neerukivideks. Raskusi võib tekkida, kui ravimid põhjustavad kõrvaltoimeid ja neid ei saa kasutada.

Rohkesti puriine sisaldavad ja ainult vähehaaval söödavad toiduained: kala; liha; oad, herned, soja, spargel, seened. Muud ohtlikud ained: kõik alkohoolsed joogid, eriti õlu; atsetüülsalitsüülhapet aspiriini sisaldavad palaviku- jt ravimid.

Sellesse haigestub igal aastal umbes poolsada täiskasvanut Eestis. Kõige sagedamini haigestuvad 60—aastased naised ja kõige harvem noored mehed. See ei ole pärilik haigus, kuid kalduvus haigestuda on kergelt pärilik. Teised reumatoidartriiti soodustavad tegurid on eelnenud sünnitus, nakkused ja võimalik, et ka liigeste vigastused. Reumatoidartriidi põhjust ei teata, kuid seda loetakse autoimmuunseks põletikuks, mille puhul keha immunoloogiline kaitse on vääralt suunatud keha enda kudede vastu.

Reumatoidartriit on liigesekesta sisekihi põletikuline kasvajataoline vohamine. Kui tekib liigesekesta põletik, hakkab liigesekest, mis tervena on õhuke, paksenema. Sellesse kasvab uusi veresooni ning koguneb mitmesuguseid põletikurakke. Ergastatud põletikurakud eritavad enda ümber põletiku virgatsaineid mh interleukiinid, prostaglandiinid, TNFmis verega levivad kõikjale ning põhjustavad üldisi põletikunähte.

Need on väsimus, palavik, isutus, üldine pahaolu. Põletiku korral kiireneb sete ja tõuseb CRP. Põletikuline kude kasvab ja levib piki liigesekõhre ja luu pinda, uuristades-söövitades oma teel kõhre, luud ja liigesesidemeid. Tagajärjeks on liigeseosiste hävimine, erosioonide e uurete teke ja liigese talitlushäire. Põletik kahjustab ka kõõluseid ning aastate jooksul kujunevad reumatoidartriidile iseloomulikud deformatsioonid moonded.

Liigesepõletiku nähtavaim tunnus on turse, mis on tingitud liigesesse öösel kogunevast tursevedelikust ja liigesekesta paksenemisest. Äge põletik põhjustab samuti naha paikse punetuse ja kuumenemise. Turset täheldatakse alguses peamiselt sõrmedes ja randmetes. Kõige iseloomulikumal juhul ongi reumatoidartriit varvaste ja labakäte liigeste haigus, kuid see võib levida kõigisse jäsemeliigestesse, aga ka lõualiigestesse ja lülisamba kaelaossa.

Alguses on üldine haiglane tunne, väsimus, hommikune liigesejäikus. Üldseisund halveneb sedamööda, mida rohkem liigeseid on haigestunud ja mida kiirem on sete. Sagedamini on reumatoidartriit siiski pikaajaline, isegi aastakümneid kestev haigus. Kõhre ja luu uuristamine algab juba nädalate jooksul. Aastatega uurded laienevad ja ilmuvad üha uutesse liigestesse. Kauakestev põletik närtsitab kudesid: nahk õheneb, lihased kõhetuvad, luu hõreneb ja vere hemoglobiin langeb.

Kõige rohkem teevad tüli jäsemete suurte liigeste puusa, põlve, õla ja lülisamba kaelaosa kahjustused. Ka labakäte väikeste liigeste kahjustus segab tööd ja toimetulekut. Ehkki liikumine ja liigutused on suuresti häiritud, peab suurem osa haigetest — ehkki küll mitte kõik — suurimaks mureks valu.

Vaevalt et haigel tuleb mõne muu haiguse korral kannatada valu peaaegu kõigis liigestes peaaegu iga päev peaaegu poolsada aastat. Kauakestnud reumatoidartriidi puhul võib olla häireid ka teistes elundites. Silmade, suu ja suguelundite limaskesta kuivamine on tingitud Sjögreni ehk kuivuse sündroomist.

Väikeveresoonte põletikust tingitud reumatoidsõlmed võivad kasvada küünarnukkide, sõrmede või istmiku ümbrusse. Valgesõrmsus ehk Raynaud´ tunnus on märk veresoontekahjustusest.

Supersection 1, Less Comfortable

Kopsudes võivad tekkida kopsukelmepõletik, reumatoidsõlmed, healoomuline armkude või raske ja kiiresti arenev alveoolide kopsusompude sidekoestumine. Amüloidoos on pikaajalise aktiivse põletiku tagajärg, põletikuvalgu amüloidi ladestumine neerudesse ning teistesse elunditesse ja kudedesse.

Amüloidoosi sage tüsistus on neerupuudulikkus, mida reumatoidartriidi õige raviga on võimalik ära hoida. Olulised tunnused on liigesetursed eriti sõrmedes ja randmetes, kiirenenud sete, reumatoidfaktor ja CCP tsüklilise tsitrulleeritud peptiidi vastased antikehad veres. Reumatoidartriidi äratundmise hõlbustamiseks kasutatakse klassifikatsioonikriteeriume liigitustunnuseid. Kui haigel esineb neli tunnust seitsmest, võib tema haigust pidada reumatoidartriidiks.

Märgiks immuunvastuse häirest on reumatoidartriidihaigete veres sageli reumatoidfaktor, vahel ka teised autoantikehad, eriti anti-CCP. Ehkki reumatoidfaktor on saanud nime just reumatoidartriidilt, mille põdejatel see avastati, ei esine seda kõigil haigetel. Mõnedel reumatoidartriidihaigetel on reumatoidfaktor veres kogu aeg, teistel vahetevahel ja kolmandatel mitte kunagi.

Reumatodfaktorit leitakse vahel ka teiste haiguste põdejatelt ja mõnikord ka täiesti tervetelt. Seega reumatoidartriiti on võimalik diagnoosida ka ilma reumatoidfaktori olemasoluta.

Uhiste seljatukkide poletik Akiline valu liigestes ja lihastes

RAVI Reumatoidartriiti ravitakse ravimite, lõikuste, füsioteraapia ja tegevusteraapiaga. Kuna haigus kestab aastakümneid, on tähtis, et haiged saaksid võimalikult palju teadmisi haigusest, selle ravist ja ravimite kõrvaltoimetest. Oma haigust tundva patsiendina võid pöörduda ravile õigel ajal ja vajaduse korral soovitada arstile meetmeid, mis Sind on hästi aidanud.

Reumatoidartriidi ravimite seas on kõige tähtsamal kohal haiguskulgu parandavad kuluravimid e nn baasravimid kuld; hüdroksüklorokiin; sulfasalasiin; tsütostaatikumid e rakutõkestid, treksaan, asatiopriin, tüklofosfamiid, kloorambutsiil, tsüklosporiin jt.

Neid nimetatakse ka haigust modifitseerivateks ravimiteks HMR. Kuna reumatoidartriit on olemuselt põletikurakkude vohamine liigestes, kasutatakse pikaajaliseks raviks Vahend valude eemaldamiseks liigestes seas ka kasvajavastaseid ravimeid, tsütostaatikume suhteliselt väikses annuses. Kuluravimite toime avaldub aeglaselt ja neid ravimeid tarvitatakse kaua, aastaid.

Kuluravimite mõju on seda suurem, mida varasemas haigusjärgus neid rakendatakse. Tänapäeval kasutatakse kohe haiguse alguses mitut kuluravimit korraga kombineeritud immuunmodifitseeriv ravi. Ravimitel võib olla kõrvaltoimeid, seetõttu tuleb mõnekuiste vaheaegadega korrapäraselt teha kontrollanalüüse ja kohtuda arstiga. Pikaajalist ravi talutakse üldiselt hästi. Haigus ise on mürgisem kui ravimid. Liigesepõletiku ravimite kasu on võimalikest kõrvaltoimetest kindlalt suurem.

Kiiretoimelised valu ja põletiku ravimid on neerupealiste steroidhormoonid prednisoloon, metüülprednisoloon ning mittehormonaalsed valu- ja põletikuravimid diklofenak, ibuprofeen jt. Erinevalt kuluravimitest tarvitatakse neid ravimeid lühiajaliste kuuridena, sest valesti palju ja kaua kasutades on neil raskeid, isegi eluohtlikke kõrvaltoimeid maoverejooks jt. Paljusid nendest ravimitest saab kasutada nii süstina, suu kaudu, välispidiselt kui ka pärasooleküünaldena.

Kasutusele on tulnud ka seedetraktile vähem ohtlikud põletiku- ja valuvaigistid — koksiibid rofekoksiib, tselekoksiib, etorikoksiib jt. Väga tugevate liigesevalude puhul saab arst määrata tugevatoimelisi, otse kesknärvisüsteemi toimivaid valuvaigisteid. Liigesesüstid steroidhormoonidega aitavad paremini siis, kui põletik liigeses on kestnud vaid vähe aega.

Üks tähtsamaid ravisoovitusi on, et pöörduksid sellise arsti poole, kes oskab ja soovib teha liigesesüste siis, kui selleks on vajadus. Lõikusraviga võib eemaldada ravimitele allumatu põletikukoe ning parandada juba kahjustatud liigeseid. Tehisliigestega saab ära hoida raske puude. Füsioteraapia on osalt valuravi, osalt liikuvuse säilitamine liikumisravi abil, sealhulgas iseseisvate harjutuste õpetamine.

Ülekaalulised peavad kaalus alla võtma ning iga OA-haige peab sööma tervislikku, tasakaalustatud toitu ning säilitama hea üldseisundi. Et mehaaniline rõhk suurendab OA puhul valu, tuleb hoiduda suure koormusega liigutustest ja teistest seda põhjustavatest tegevustest.

Nii koormab näiteks kükitamine ja põlvitamine põlve- ja puusaliigeseid. Sageli on kasu ka päeva jooksul tehtavatest lühikestest puhkepausidest. Taastusravispetsialistid aitavad leida ja korrigeerida vigu asendis, kõnnakus ja kehamehaanikas. Nad juhendavad ravivõimlemist ning teevad vajalike abivahendite tagamiseks koostööd tööterapeutidega. Aidata võivad isegi sellised lihtsad asjad nagu korraliku võlvitoega hästi istuvad jalatsid.

Kui käed on nõrgad või liigestest jäigad, on väga olulised elektrilised konserviavajad, spetsiaalsete käepidemetega nõud ja kirjutusvahendid, haarajad, kergelt avanevad ravimipudelid ning abikinnitusega kingad nn Velcro kinnitused — teatud firma kinnituvad sidemed.

valus ja paistes harja Uhine harja terav valu

Paljud OA haiged tunnevad ennast paremini, kui asetavad haigestunud piirkonnale sooja- või külmakoti. Valutavatele liigestele kümneks minutiks külmakoti asetamine leevendab põletikulist reaktsiooni ja valu, seda eriti pärast liikumist. Et eelnevas on siiski rohkem kunsti kui teadust, võivad haiged katsetada ka muid termilisi protseduure, jätkates nendega, mis näivad neid aitavat. Sama kehtib külma või sooja tekitavate või põletikuvastase toimega salvide, spreide ja linimentide puhul.

Liikumine ja harjutused Puhkus vähendab vaevusi, kuid pikemas perspektiivis on liikumisest rohkem kasu. Äärmiselt tähtis on üldine aeroobne võimekus ja parima tulemuse annavad vähese liigesekoormusega harjutused.

Ujumine ja muu vees tehtav kehaline liikumine tagab kardiovaskulaarse süsteemi koormuse ja painduvustreeningu liigestele ilma keharaskust rakendamata. Soovitatav on samuti jalutamine, rattasõit, elliptiliste vahendite jooksu- ja käimisradadesõudetrenaÏööride kasutamine. Kerged venitused ja joogaga tegelemine parandavad painduvust.

Vastupidavusharjutused hoiavad lihaste toonust ja vähendavad liigestele avalduvat rõhku. Mõõduka OA-ga haiged saavad treeningut alustada omapead, kuid raskema vormi puhul või kaasnevate haiguste puhul läheb vaja taastusravi-spetsialisti või kogenud isikliku treeneri järelevalvet. Ravimid Pärast aastakümneid kestnud kahtlusi ja isegi arvamuste lahknemist on spetsialistid tunnistanud, et atsetaminofeen Tylenol jt tooted võib sageli osteoartroosivalu vähendada.

Osteoartroos – haigus, mis on sama vana kui inimkond

Tegelikult soovitas Ameerika reumatoloogia instituut alles Seejärel suurendataks annust maksimaalselt mg neli korda päevas. Kuigi see on käsimüügiravim, tuleks maksahaiguse puhul nõu pidada oma arstiga. Need, kes kasutavad ravimit regulaarselt, peaksid ohutuse tõttu piirama ka alkoholi tarvitamist ja tervislikult toituma.

Kui atsetaminofeen valu ei leevenda, on järgmiseks sammuks põletikuvastase toimega ravimid. Saadaval on kaht gruppi ravimeid: traditsioonilised mittesteroidsed põletikuvastased ravimid ja uuemad, rohkem vaidlusi tekitavad selektiivsed COX-2 inhibiitorid koksiibid. Juuresolevas tabelis on mõlemast grupist esitatud mõned esindajad. Kui hakkad võtma mittesteroidseid põletikuvastaseid ravimeid, tee nii: vali odavaim preparaat, mis sinu puhul aitab, ning kasuta väikseimat doosi, mis toimib.

Kui tunned ennast paremini, proovi annust vähendada või alusta uuesti atsetaminofeeni kasutamist. Lisaks kõigele pead olema valvas kõrvaltoimete suhtes, mida esineb kõige sagedamini mao limaskesta ärrituse ja sooleveritsusena. Patsiendid, kellel on suurim oht nende tekkeks, peaksid küsima oma arstidelt lisaravimiks prootonpumba inhibiitoreid nagu omeprasool või misoprostooli, et vähendada verejooksu riski.

Kõrge vererõhu või neerupatoloogiaga ning vanemad patsiendid vajavad meditsiinilist järelevalvet ja jälgimist. Tulenevalt koksiibidega seotud probleemidest nõudis FDA Varfariini või teisi antikoagulante tarvitavate patsientide suhtes peab rakendama spetsiaalseid ettevaatusabinõusid ning neid jälgima. Kardiovaskulaarne ehk südame-veresoonkonnaga seotud risk, sh südameatakid ja ajurabandused, on viinud hingusele kaks populaarset koksiibi — rofekoksiibi ja valdekoksiibi.

Vanim koksiib, tselekoksiib, on siiani retseptiravimina saadaval, kuid et selle kardiovaskulaarsed kõrvaltoimed on muret tekitavad, peaksid arstid kasutama seda ainult juhul, kui muu ravi ebaõnnestub. Alati tuleks määrata võimalikult väikseim efektiivne doos, jälgida haiget regulaarselt ja hoiduda ravimi kasutamisest patsientidel, kellel on ka südame-veresoonkonna haigusi.

Liigesesüstid Kortikosteroidid on kõige võimsamad põletikuvastased ravimid.

Mida süüa, kui liigesed on haiged

Paraku on neil ka tugevaid kõrvaltoimeid, kui suuri annuseid kasutatakse mõne nädala jooksul või kauem. Suukaudseid steroide võib vaja minna kaugele arenenud reumatoidartriidi puhul, kuid neid ei tohiks kasutada OA raviks. Siiski võib pikatoimelist steroidi sageli kombineerituna lokaalse anesteetikumiga süstida põletikulisse liigesesse. Kliinilised uuringud näitavad valu olulist vähenemist eriti ägenenud põlveliigese-OA puhul, kuid efekt kestab mõnest nädalast mõne kuuni.

Kui steroidisüstist on kasu, võib seda korrata kolm-neli korda aastas. Oomega ja oomega-6 rasvhapped on tõhusad valu- ja põletikuvähendajad. Kuna tegu on asendamatute rasvhapetega, siis organism neid ise ei sünteesi ja need tuleb kätte saada toidust. Samas näitavad uuringud, et pea 85 protsendil rahvastikust on oomegarasvhapete puudus, seega on soovitatav neid võtta toidulisandina nt kalaõlikapslid.

Silmas tuleks pidada, et kõiki oomega-rasvhappeid sisaldavaid lisandeid tuleb võtta koos toiduga, sest siis imenduvad rasvhapped organismis paremini. Paljud apteegis müügil olevad kalaõlikapslid ja ka kalamaksaõli sisaldavad A- ja D-vitamiini. Seega tuleb jälgida, et vastavad vitamiinikogused jääksid soovitusliku päevanormi piiresse.

Samuti peaksid oomega-rasvhapetega olema ettevaatlikud inimesed, Vahend valude eemaldamiseks liigestes on probleeme kergelt tekkiva veritsusega või kes võtavad verd vedeldavaid ravimeid. Paar suurt klaasitäit värsket kirsimahla päevas on küllaldane. Jõhvikamahl aitab põletike korral. Joo jõhvikamahla pooleks meega ½ klaasitäit 3 korda päevas. Must aroonia leevendab põletikke. Joo arooniamahla 50 grammi 3 korda päevas enne sööki või söö tooreid marju grammi 3 korda päevas enne sööki.

Kasemahla tuleks juua liigesepõletike leevendamiseks 3 klaasitäit päevas. Astelpajumahl aitab liigesepõletike vastu. Pressi värsketest marjadest mahl välja ja võta 3 sl 4 korda päevas enne sööki.

Ravikuuri pikkus on 3 nädalat, seejärel tuleks teha paaripäevane paus ja seejärel kuuri korrata. Haigele kohale asetatud valge peakapsa leht vaigistab valu. Haigele kohale võib panna riivitud mädarõikajuure ja hapukoore segu. Segu tuleb eemaldada kohe, kui kõrvetus tugevaks muutub. Mädarõika asemel võib kasutada ka värskeid peenestatud karulaugulehti või Liigeste ravi artroos kodus peeti.

Haigele kohale võib asetada pudrustatud leedripuumarjasid.

Enamlevinud luu- ja liigesehaigused

Liigesevenitustele võib teha kuuma piimaga kompresse, samuti võib paistetanud liigesele asetada kuumas piimas leotatud nisuleivasisu. Mee ja soola segu. Sega võrdsetes osades mett ja meresoola ning aseta segu kompressina ööseks haigele kohale. Hommikul hõõru nahk puhtaks sooja veega. Peenesta värsked petersellilehed ja pressi saadud pudrust mahl välja. Hõõru mahlaga paistetanud kohti.