Liigu sisu juurde

Rohke punase liha söömine ja C-vitamiini puudumine on seotud reumatoidartriidi tekke suurema riskiga 1 , 3 , 6 , 7. Põlved võivad vajuda väljapoole — kujunevad rangjalad. Põletikuline kude kasvab ja levib piki liigesekõhre ja luu pinda, uuristades-söövitades oma teel kõhre, luud ja liigesesidemeid.

Samuti võivad rolli mängida kunagised traumad või selja skolioos, mille tulemusena on inimene toetub veidi enam ühele jalale ja ka koormus liigestele jaguneb ebaühtlaselt.

Seepärast on oluline nende muutuste korral või kui on varem olnud radikuliiti, hakata keha teadlikult treenima, et vaagen, tuharapiirkond, jalad ja selg oleksid vastupidavad, ning et ka erinevus jalgadega maha toetumisel ei koormaks liigselt põlve, puusa või labajalga. Kõige tüüpilisemaks põletikulise liigesehaiguse esindajaks on reumatoidartriit, kus haigeks jäävad väikesed liigesed, kui tegu pole erijuhtumite või lastega.

Arsti sõnutsi on artriit sümmeetriline ehk haarab mõlemat jäset. Haigeks jäävad tavaliselt mõlemad käed, randmed ja sõrmeliigesed. Samal ajal võib haigus võib pugeda ka labajalgadesse. Artroosi puhul tekib valu rohkem suuremates liigestes ja valu esineb alguses aeg-ajalt, pigem koormuse ajal või pärast seda. Korraga on valu tavaliselt ühes puusas, põlves või õlas.

Liigeste ravis voivad olla agenevad

Artroosi valu on artriidi valust algfaasis tuimem ja kaasnev kangus ei kesta kaua, liikuma hakkamisel see möödub. Lisaks suurtele liigestele poeb artroos vahel ka kätesse.

Valu ja kangust on siis kas pöidlaliigestes või sõrme lõpplülidevahelistes Liigeste ravis voivad olla agenevad, käed muutuvad pika haiguse peale pahklikuks. Käte artroosiga veres põletikku ei leia ja liigesed oluliselt paiste ei lähe. Kui artoosi korral on tihti mängus soodustavate faktoritena trauma või ülekaal, siis põletikulist liigeshaigust ei saa ise ära hoida ja pärilikkus võib siin mängida oma rolli. Põletikuliste haiguste puhul on tegemist kogu keha haaravate immunoloogiliste protsessidega, mis põhjustavad ka liigespõletikku.

Põletikuliste liigesehaigustega tekkiva artriidi ehk liigespõletiku puhul ei Toitumise poletiku liigeste liigeskangus, paistetus — väikesed liigesed on silmnähtavalt punnis — ja valu järele. Tunde või terve päeva kestev kangus ja valu käes võib teha nii haigeks, et pastakat või lusikat ei saa kätte võtta, samuti ei püsi kohvitass käes.

Labajalgade ja hüppeliigeste valu ei lase hommikul hästi valu pärast kõndida,» räägib arst. Psoriaasi haigestumist mõjutavad pärilikud, immunoloogilised ja keskkonnategurid.

Pärilik kalduvus haigestuda nahapsoriaasi on sama tugev kui psoriaatilise lülisambapõletiku korral, kuid jäsemeliigeste psoriaasi seos pärilikkusega on nõrgem. Mõned nakkushaigused võivad psoriaasi vallandada. Psoriaasi immunoloogilisi tagamaid tuntakse halvasti. Tavaliselt tekivad esmalt nahamuutused ja liigesevaevused lisanduvad aastate pärast. Kõige sagedam on põlve või mõne muu liigese turse, millele võib lisanduda jalakanna või Achilleuse kõõluse põletik, vahel ka terve sõrme või varba turse viinersõrm, viinervarvas.

On võimalik ka reumatoidartriidi-sarnane kõigi liigeste põletik. Kui haigel on pärilik lülisambapõletiku ohutegur HLA-B27, võib liigesepsoriaas areneda lülisambapõletikuks. Kõige iseloomulikum on otsmiste sõrmelülivaheliigeste põletik nendel sõrmedel ja varvastel, mille küüntel on psoriaas. Mõnikord on psoriaatilist nahalöövet nii vähe, et haige ei ole sellest üldse teadlik.

Põletiku märgiks kiireneb sete ja tõuseb CRP, kuid veres puudub reumatoidfaktor. Siiski on põhjust tähele panna, et üks inimene st põeb üheaegselt nii psoriaasi kui reumatoidartriiti. Siis võib haige veres olla ka reumatoidfaktor. Liigeste röntgenipiltidel nähakse umbes samasuguseid liigeseuurdeid erosioone nagu reumatoidartriidi puhul. Liigesepsoriaasile on iseloomulikud sõrmede ja varvaste otsmiste lülivaheliigeste suured kahjustused.

RAVI Oluline on nahapsoriaasi õige ravi, sest koos nahalööbe paranemisega paranevad sageli ka liigesed.

Vastas dr Kati Otsa

Päiksevalgus ravib nahapsoriaasi ja ühtlasi leevendab ka liigesevaevusi. Kerged liigesevalud ei vaja muud kui valuvaigistit. Kui liigesepsoriaas venib pikale, kasutatakse samu liigeseravimeid, mida ka reumatoidartriidi korral.

Liigeseravimid ei ägesta psoriaasi, välja arvatud mõnikord hüdroksüklorokiin Plaquenil. Metotreksaati on psoriaasi raviks kasutatud tunduvalt kauem kui liigesepõletike raviks.

See ravib mitte ainult liigeseid, vaid ka nahapsoriaasi. Raske nahalööbe korral kasutatakse retinoide ja tsüklosporiini ning need leevendavad ka liigesevaevusi. Turses liigeseid võib ravida kortikosteroidisüstidega ning hävinud liigeseid saab parandada lõikustega nagu ka reumatoidartriidi puhul.

Mõnikord on psoriartriit siiski raske haigus ja võib tuua kaasa liigeste suured kahjustused või lülisamba jäigastumise. Luu hulk väheneb ja siseehitus laguneb. Selle tagajärjena võib luu hõlpsasti murduda.

Liigeste ravis voivad olla agenevad

Luuhõresus on levinum vanainimestel, kellel vähenenud toimetulekuvõimest tingitud kukkumised suurendavad luumurdude ohtu.

Luumurrud sagenevad selgesti vanuse kasvades. Kuna üha rohkem inimesi elab kõrge eani, suureneb jätkuvalt hõresusmurdude sagedus. Osteoporoosi on sagedamini naistel kui meestel. Vananedes hakkavad siiski kõigil luud hõrenema. Kui emal on olnud hõresusmurd, on ka lapsel suurem osteoporoosirisk. Suguhormoonide vähesus suurendab luuhõresuse ohtu. Kindel ohutegur on naistel ka lühike viljakusperiood kuupuhastused algavad hilja ja lõpevad vara. Luude hõrenemist Kindad haiget lihasliidete ka kõhn kehaehitus, vähene liikumine, D-vitamiini ja kaltsiumi vaegus, suitsetamine, rohke keedusoola kasutamine, imendumishäire soolestikus, reumatoidartriit ja mõned ravimid, näiteks prednisoloon ja epilepsiaravimid.

Vaevused on tingitud luumurdudest. Hõresusmurrud on tavaliselt lülisambas, mille tõttu kehapikkus lüheneb ja selga tekib küür. Kõige raskemaks mureks on siiski reieluukaela murrud, kuna need vajavad peaaegu alati lõikusravi. Eestiski on reieluukaelamurdude sagedus suurenemas. Kui pikkus on lühenenud viis või enam sentimeetrit ja selg on küüru vajunud, on diagnoos peaaegu kindel ilma muude uuringuteta.

Luukoe mineraalisisaldust mõõtvaid seadeldisi leidub mõnedes keskhaiglates ja tervisekeskustes. Saadud tulemust võrreldakse noorte täiskasvanute keskmise luutiheduse vastavate väärtustega.

Rahvusvaheliselt on kokku lepitud, et luutiheduse vähenemine 2,5 standardhälvet alla noorte täiskasvanute keskmise tähendab naistel osteoporoosi standardhälve e standarddeviatsioon SD on statistika mõiste. Meestel on piiriks, mis määrab ravi alguse, kolm standardhälvet ja pidevalt steroidhormoone tarvitajatel poolteist standardhälvet.

Ka tavalistelt luude röntgenipiltidelt võib hinnata osteoporoosi, kui see on kaugele arenenud. Lülisambamurrud on röntgenipiltidel hästi näha.

Pikkade luude välimise kihi — plinkolluse — läbimõõdu mõõtmine on samuti hea, kuid töömahukas menetlus. Kandluus võib luutihedust mõõta ultraheliga.

Liigeste ravis voivad olla agenevad

RAVI Luuhõresuse ravi on aeganõudev, sest luu kasvab aeglaselt. Ravi peetakse siiski põhjendatuks neil, kellel on hõresusmurd; kel luutihedus jätkuvalt langeb või kel on täheldatud eriti kiiret luuhõrenemist näiteks steroidravi tõttu. Osteoporoosi ravisse kuulub ööpäevase D-vitamiini- ja kaltsiumivajaduse rahuldamine.

Kaltsiumivajadus on umbes mg päevas; selle koguse saab kolmest klaasist piimast või hapupiimast keefirist. Ka juustu- ja kalatoidud on heaks kaltsiumiallikaks. D-vitamiini saab nii päiksevalgusest kui toidust.

Kala ning väljas kasvanud seened on parimad D-vitamiini allikad. Viimastel aastatel on suurendatud vanuritele soovitatavat D-vitamiini ööpäevast annust, mis praegu on üle seitsmekümneaastastele ühikut päevas. Seda annust ei ole võimalik saada igapäevasest toidust, mistõttu vanuritele soovitatakse päevas lusikatäis kalamaksaõli või muid D-vitamiini sisaldavaid ravimeid.

Reumatoidartriit | Haiguste ABC - paksuke.ee

Osteoporoosi ravimiseks on töötatud välja ravimid, mida peab tarvitama pikka aega. Need on ohutud, kuid suhteliselt kallid.

On tähtis, et noored tüdrukud kasvataksid endale küllalt tihedad luud, millest vananedes on võimalik osa ilma luumurruohuta loovutada. Meetmed luuhõresuse ennetamiseks on järgmised:! Liigu korrapäraselt.

Liigeste ravis voivad olla agenevad

Kõige mõjusam on luustikku koormav tegevus. Ära liialt kõhnu. Priskete luud on tugevamad.

Ole väljas päikse käes, nii saad rohkem D-vitamiini. Söö metsaseeni ja kala. Söö piima ja juustu. Ära suitseta, kasuta kasinalt keedusoola. Joo kohvi asemel hästitõmmanud teed, saad luid tugevdavat fluoriidi. Östrogeenid naissuguhormoonid tõrjuvad hästi luuhõresust naistel pärast üleminekuaastaid. Kui oled aastane või vanem, võta iga päev vähemalt sügisest kevadeni teelusikatäkalamaksaõli või D-vitamiini muul kujul.

Vanuritele on võibolla kõige tähtsam: ära kuku! Kasuta puusakaitsmeid luumurdude vältimiseks.

Nõuanded teemal: Reumatoloogia

PODAGRA Podagra tekib, kui raskestilahustuvat kusihapet uraati koguneb verre nii palju, et see hakkab sadenema nõelakujulisteks kristallideks. Liigeses põhjustavad kristallid äkilise põletikureaktsiooni, mis avaldub liigese turse, punetuse ja valuna. Kuseteedes võivad kusihappekristallid sadeneda neerukivideks.

Podagra on sagedam keskealistel meestel. Naistel seostub see enamasti kõrgvererõhutõve ravimitega või mõne muu haigusega. Eestis on umbes podagrapõdejat. Podagra võib tekkida mitmel põhjusel. Diureetikumipodagra on tänapäeval sage. See on kõrgvererõhktõve ravis kasutatavate diureetikumide ehk kuseajatite kõrvaltoime. Toidu-podagra on tingitud ülesöömisest ja alkoholi, eriti õlle joomisest. Ainevahetuslik podagra on üldise ainevahetushäire üks avaldus, teised on ülekaalulisus, suhkurtõbi, vererasvade suur sisaldus ja kõrgvererõhktõbi.

Teisene e sekundaarne podagra on tingitud mõnest muust haigusest, näiteks neerutõvest, polütsüteemiast või psoriaasist. Ülikute podagra on tuttav ajaloost, kuna mõned riigimehed, kirikuvürstid ja teised kõrgesse ametisse tõusnud mehed hankisid endale podagra külluslike elukommetega.

Liigeste ravis voivad olla agenevad

Sageli haigestuvad ka teised varbaliigesed, hüppeliigesed ja jalapöiad. Podagra võib tabada mis tahes liigest, kuid peamiselt neid, mis on rohkem koormatud. Podagrahoog võib olla väga äge, kuid enamasti on see üsna kergekujuline.

On iseloomulik, et hoog algab järsku ja vaid ühest liigesest. Esimesed hood paranevad täiesti ära. Ilma ravita võib podagra levida mitmesse liigesesse ja lõpuks põhjustada paljude liigeste raske kahjustuse ning invaliidsuse. Ravimata podagra kahjustab ka neerusid. Diagnoosi kinnitamiseks võetakse liigesevedelikust nõelaga proov, milles mikroskoobiga nähakse uraadikristalle. RAVI Äkilise podagrahoo raviks on liigese puhkus, jääkott ja valuvaigisti. Kõige tõhusam podagrahoo ravi on liigesesse süstitud steroidhormoon.

Liigeste ravis voivad olla agenevad

Kui oled haigestunud podagrasse, on Sul põhjust juba esimese podagrahoo järel hakata pidama podagradieeti. Selles on kõige olulisem vältida toiduaineid, millest tekib kusihape. Umbes pooltele kõigist podagrahaigetest piisab dieedist, ilma et oleks vaja võtta ravimeid. Kui tarvitate diureetikume või diabeediravimeid, paraneb podagra vähehaaval ka ilma muu ravita, kui on võimalik neid ravimeid teistega asendada.

Kui dieedist raviks ei piisa või Sa ei soovi dieeti pidada, määratakse Sulle pärast kolmandat podagrahoogu ravimid, mis vähendavad vere kusihappesisaldust. Allopurinool on väga tõhus. Seda kasutatakse umbes aasta jooksul iga päev, seejärel võib proovida dieeti ilma ravimiteta. Paljudele on püsiraviks küllaldane üks tablett nädalas või lühiaegne ravikuur suurema söömingu puhul.

Lõpuks võib see liigese täielikult hävitada. Ehkki selle kohta, miks immuunsüsteem ekslikult liigeseid ründab on arvukalt teooriaid näiteks, et reumatoidartriidi põhjustajaks võivad olla viirused nagu Epstein-Barri viiruspole ükski neist teooriatest veel korralikult tõestatud.

Seega pole veel siiani täiesti selge mis reumatoidartriiti põhjustab. Siiski on teada, et mõned tegurid võivad selle haiguse tekkimise riski suurendada 3489.

Reumatoidartriidi riskitegurid ja riskigrupid On mitmeid tegureid, mis võivad reumatoidartriidi tekkimises rolli mängida. See haigus võib alata igas vanuses, kuid tõenäosus suureneb koos eaga ja enamikul inimestel diagnoositakse reumatoidartriit vanuses 40—60 13. Uued reumatoidartriidi juhtumid on naiste seas tavaliselt kaks kuni kolm korda levinumad kui meeste seas 13.

Isikutel, kellel on spetsiifilised geenid geenid, mida nimetatakse HLA inimese leukotsüütide antigeen II klassi genotüüpideks ja mis võivad samuti artriiti halvendadaon suurem risk RA tekkeks. Reumatoidartriidi tekkimise tõenäosus võib olla veelgi suurem, kui nende geenidega isikud on rasvunud või suitsetavad 13. Suitsetamine suurendab märkimisväärselt reumatoidartriidi tekkimise tõenäosust ja võib rolli mängida ka selle haiguse ägenemises 13.

Ka osasid viiruseid, nagu näiteks Epsteid-barri viirust mille esimene staadium on laialt levinud mononukleoos on seostatud reumatoidartriidi riski suurenemisega 89. Elussündide ajalugu. Naistel, kes pole kunagi sünnitanud, võib olla suurem oht reumatoidartriidi tekkeks 13.