Miks mõned paksud nii laisad on

0240f77c6256725eb10f6bb06b6a02e6

Täna potsatas mu postkasti üks kiri. Järjekordselt koos ühe juba väga ära kulunud küsimusega. Küsimuseks muidugi, et miks mu postitused nii lühikesed on?

Kui ma ausalt vastama peaks, siis ma ütleks, et ma olen lihtsalt laisk. Muidugi ma võib-olla valetaks, sest tegelikult ma ju äkki ikkagi pole laisk. Aga, kuna ma tahan hoopis moodsalt poliitkorrektne olla, siis ma ütlen, et mul ei ole aega. Mul on kogu aeg kiire. Kohutavalt kiire. Millekski ei ole aega.

Okei, okei. Enda õnnetuseks on mul aega, aga ma olen ikkagi vist natukene laisk.

Tavaliselt kulub mul umbes 10 – 15 minutit, et ühe postitusega lõpuni jõuda.

Pool minutit kulutan sellele, et kirjavead üle vaadata. Kirjavigu ma muidugi ilmselgelt ei tee. Ajaraiskamine. Aga, parem karta kui kahetseda.

Maksimaalselt 1 minut kulub sellele, et Facebookis enda postitust jagada ja ongi kogu lugu.

Lihtne, kuid samas piisavalt keeruline arvutuskäik ütleb ajakuluks ~11,5 – 16,5 minutit.

Kõik viitab sellele, et ma oleksin justkui ikkagi päris laisk? Ei ole! Ma oskan hoopis enda aega jubedalt hästi planeerida!

Pikema postituse korral ajakulu suureneks. Heal juhul kaks korda, võib-olla aga hoopis seitse korda. Muidugi ma ei hakka riskima, sest 16,5 minutit on tervelt veerand keskmisest Netflixi sarjast. Ja korrutage see nüüd seitsmega. Nii, et noh. Prioriteedid.

Ei, ma ei ole see paks! Ma olen üks teine paks!

Peale minu eelmise blogi kustutamist on mulle tulnud paarteist küsimust selle kohta miks ma blogi kustutasin ja kas ma jätkan SELLE vana blogiga.

paksublo

Tuleb välja, et ma olen kellegi teise blogi nime kaaperdanud, aga kuni sinna uusi postitusi ei ilmu, siis ma loen selle mahajäetud blogiks ja väga enda südant ei vaeva. Uut nime nagunii ei oskaks valida. Samas, kui ma nüüd veel alla võtan, siis on see nimi justkui lugeja petmine? Mingi paksukese blogi. Kuigi ise olen tegelikult peenike nagu sõnnikuveovankri sittlett.

Igal juhul, lugesin terve blogi läbi! Vaid viis postitust oligi. Jäi kummitavalt huvitama küll, et mis selles teisest paksust sai. Kas jõudis sellest 150-st kilogrammist kuhugi allapoole või mitte?

Natukene kurb oli tegelikult lugeda, sest meie teekonnad on totaalselt erinevad. Teda olevat juba pisikesest peale pontsakaks hüütud, pubekana hakkas väga suure hooga paisuma ja teda noriti koolis. Nii palju kui välja lugesin, siis seda peenikeseks olemise rõõmu kunagi tundnud ei olegi.

Kas teate, kui õudne on, kui sul on 12-aastaselt nii suured rinnad nagu mõnel 40-aastasel?

Tänasel päeval tundub mulle, et enamus 12- aastaseid oleks tasuta tisside üle ainult õnnelikud! Instagram on täis noorte tüdrukute pilte, millelt esmapilgul tundub, et tegemist on kuskil vähemalt 25-aastase neiuga, kuid kui profiilile lähed, siis tabab korralik üllatus – infos kirjas heal juhul uhked 14 aastat. Seda tänu jumestusele, riietusele, korralikule push-up’ile ja muidugi poosile.

Beibendussektor ehk miks osad naised on nii sisutühjad

42fcbae2a61893ebcfe56cb62015f131.png

Paar päeva tagasi lugesin arvamust teemal, miks osad naised on nii sisutühjad, mis tuletas mulle meelde, et ma ei ole juba vist mitu aastat enda ühte lemmikteemasse piilunud.

Paljud kindlasti teavad sellest teemast, aga kes ei tea, siis ega ei oskagi ilmselt aimata, et LHV foorumist võib leida sellise pärli nagu seda on ”Beibendussektor Eestis”.

Mõned lemmikkommentaarid, mis silma hetkel jäid, tõin välja, aga uskuge mind, neid pärleid on seal hulgi. Head huumoritki on seal hulgi.

Objektiivne reaalsus on see, et ühiskond hindab:
1) mehi ühiskondliku positsiooni järgi. NB! kõrge ühiskondlik positsioon ei pea tähendama rikkust, küll aga tähendab VALDAVAL osal juhtudest endaga toime tulemist ja milleski üsna hea olemist.
2) naisi välimuse järgi.

See ei ole hea, aga nii see on. Kõik ülejäänud faktorid on teisejärgulised. Sugude peamine hindamiskriteerium piigib:
1) meeste puhul üldjuhul vanuses 40-50
2) naiste puhul 20-25

See seletab väga hästi ära, miks 30+ haritudintelligentselendaga toime tulev naisel on keeruline leida endale väärilist (30+, haritudintelligentsetendaga toime tulevat) meest. Sellel mehel on veel 15 aastat turuväärtuse kasvu ees, samas kui sel naisel on aeglast, aga kindlat turuväärtuse pöördumatut langust selja taga. Science here:

Edit: erandeid ei ole vaja välja tooma hakata, kõik need 540 inimest globaalselt ei muuda seda, et ülejäänud 7 000 000 000 puhul see kehtib.

&

Beibendus on ikka rohkem sellest, kus teatud sorti nais(tänapäeval ka mees) olevused üritavad pakendi võltsimise abil luua tootest võltsväärtust ning siis see võimalikult kallilt maha parseldada.

&

1) Peale seksuaalakti tahaks omaette olla, sest sellisega ei ole mitte midagi rääkida, ainult kädistab kõrval.
2) Kui dushi all ära käib, siis pole enam mingit ilmet, ega näojooni. See kipub üldse blondide häda olema, et ilma meigita on kõik ühte nägu. Selle vastu on nüüd kasutusel neil näriliste karvadest tehtud ripsmepikendused, aga see mõjub nagu oleks autol keretöid tehtud makroflexiga.

& kasvõi see

If Pompeii happened now.

Vürtsikast toidust ja pisaratest

49326faeacb1867a68ca8cdbc4d12c63

Ma ei tahaks üldse niimoodi kirjutada, aga kurat küll, kust kohast saab Tallinnas vürtsikat toitu? Olen kõik potentsiaalsed kohad läbi maitsnud ja tundub, et mitte kuskilt!

Kujutage nüüd ette mu tänast pahameelt. Pahameelt, millel vähemalt seitse tärni.

Valisin välja supi, millel teravuseks kolm tulist tärni. Ekstra palusin, et tehku võimalikult vürtsikas. Teenindaja hoiatus, et võib liiga vürtsikas saada, oli vaid muusika minu kõrvadele. Lausa muusikal.

Koju sõites unistasin terve tee, kuidas ma mõnusalt vürtsikat suppi süües pisaraid valan ja õnnelik olen. Ootused olid hoiatusega kõrgeks aetud. Pisaraid sain kahjuks valada aga ainult selle pärast, et supp oli sama vürtsikas kui kõige tavalisem kapsasupp.

Ja nüüd kujutage ette mu pahameelt vähemalt kahekümne tärniga, sest ma ei suuda meenutada, kust mul ükskord õnnestus tellida toit, mis oma kurja käitumisega mulle kohe pisarad silma tõi. Isegi ei meenu, millise toiduga oli tegemist. Meenub vaid üks kohutav piin. Küllap ma olen mingisugune kergemat sorti masohhist, aga ma tõesti igatsen hetkel seda mõnusalt tulist piina.

Kui keegi mind aidata ei oska, siis tuleb kasutusele võtta plaan B. See on selline tore plaan, et mul ei jää üle muud, kui hakata kaasa vedama mingisugust vürtsiga potsikut. Hädaabiks või nii.

Netflixi õudusdraama “The Haunting Of Hill House” on nii hirmutav, et ei lase magada?

See nädal oli vist küll üks mu elu kõige tegusamaid nädalaid. Käisin kahel põneval koolitusel, filmisime ettevõttele reklaami, minu õlul oli fotosessiooni korraldamine, võõrustasime potentsiaalseid investoreid, lisaks pidin muule tavapärasele tööle veel jõudma kirjutada mõned pressiteated ja nii edasi ja nii edasi. Sinna vahele üritasin ka natukene enda elu pressida ja jõudsin hambaarstile, kolm korda trenni ja teatrisse.

Selline ringi sahmerdamine, lõputu korraldamine ja suhtlemine oli ootamatult väsitav ja kui ma eile õhtul töönädalale punkti panin, siis ma ei suutnud ära oodata järgmise päeva õnne, mil ma saan südamerahus kaua magada.

Magada ma muidugi ei saanud, sest keegi otsustas kell 8 suure pauguga koju tulla ja tõkkepuule otsa sõita. Ma ei tea, kas sellel on mingi eraldi nimi, aga otsa sõitis sellele asjale, mille küljes tõkkepuu on. Igal juhul nii, et tõkkepuu iseenesest jäi terveks, aga see mis teda õhus hoiab, on veidike lömmis. Tõkkepuu on muidugi selle peale solvunud, mossitab nägu taeva poole ja nüüd on meie parkimisala kõikidele avatud.

Ja kui oled juba sügavast unest väljas, siis kuuled, kuidas keegi akna all midagi seletab, oma autoga põristab või kes teab, mida teeb. Hiljem lähen käin kuskil ehituspoes ja ostan endale kõrvatropid, et homme uus katse teha. Laupäevad on selles mõttes ohtlikud, et keegi äkki tahab jälle järgmisel hommikul suursuguselt peolt koju jõuda.

Haunting-Hill-House-1000-08

Nüüd hoopis Netflixi õudusdraama juurde. Nimelt, olin eelviimase osani vaadanud Netflixi uut sarja ”The Haunting of Hill House” ja mõtlesin, et viin selle vaatamise töö nüüd lõpuni. Mida ikka kell 8 hommikul muud tarka teha?

Lugesin, et sari on nii õudne, et inimesed ei saa öösel magada, oksendavad hirmust ja paljud on sarja tõttu endale ärevushäire saanud. Kuna ma olin peaaegu kõik osad juba ära vaadanud, siis ma alustasin viimast osa ootuses, et nüüd äkki tuleb siis see mingisugune eriti õudne puänt. Ootasin, mis ma ootasin, aga ei tulnud.

Hoolimata sellest, et ma ei mõista, mis seal mõne inimese jaoks nii hirmsat olla võis, oli tegemist väga hea sarjaga. Kellel midagi targemat teha pole, siis soovitan kindlasti vaadata. Hea ja huvitav ajaviide.

Kuidas mõttetult panga peale pahaseks saada

EE_Deebetkaart_Pluss

Asi sai alguse sellest, et tegin enda telefonile eile tehaseseadete lähtestamise. Täna oli vaja teha üks kiire ülekanne, kuid ID kaart oli teise jope taskusse ununenud, koodikaardi olin ma ammu ära kaotanud ja üllatuseks selgus, et Smart-ID nõuab uut telefoni paaritamist ID-kaardiga.

Läksin siis lõunapausil panka. Ma isegi ei tea miks, ilmselt väsimusest ja suurest ahastusest, et keegi mu blogi kustutas, tundus esimene loogiline samm olevat pangaautomaadis kontojäägi kontrollimine. Olin ju ikkagi mõned tunnid teadmatuses elanud ning ei teadnud, kas mu pangakonto on võib-olla blogile sarnaselt vahepeal tühjaks tehtud.

Pangakaart näpus läksin panka, istusin arvuti taha maha ja kae imet! Pirtsakale arvutile ei sobi mu kaart. Okei, läksin siis teise arvuti taha ja kae jälle imet! Sama jama!

Läksin siis administraatorit passima. Passima, sest teda ei olnud tema tööpostil. Kondas kuskil ringi. Ootasin ja ootasin. Ise kirusin mõtetes, et kuradi Swedbank, alati jama. Oota ja raiska aega ka veel.

Lõpuks sain administraatoriga jutule. Seletasin siis mure ära, et mis jama see jälle on. Proovi ja proovi, aga no ei loe ID-kaarti. Läksime koos arvutiga arveid klaarima.

Sätin siis uhkelt uuesti enda kaardi lugejasse ja kurjustan, et no näete? Ei loe!

Teenindaja kihistas salaja pihku ja ütles, et võiksin pangakaardi asemel ikka ID-kaardiga kõigepealt proovida. No jah, tore. Kuidas pisike tõsiasi, et mu ID-kaart oli koju ununenud, küll niimoodi vahepeal peast pühiti? Kes see pahatahtlik selle taga on jälle?