Vastused peaaegu kõikidele teie küsimustele

Jõulude tõttu jäi blogi andestamatult unarusse. Häbiväärne lugu, kas pole? Samal ajal kui mina jõuliselt hapukapsaste populatsiooni vähendasin, nukrutses teine siin üksinda.

Aga tere jälle ja alustame näiteks sellest, et vastan kõikidele küsimustele, millele ma ei tahtnud Instagramis lühivastuseid anda.

Küsimustele, kus ma elan ja kui vana ma olen, oleksin võinud muidugi lühidalt vastata, aga kuna neid küsiti nii umbes 78,7 korda, siis mõtlesin, et parem panen vastused siia kirja.

Järgmise aasta detsembrikuu alguses saan 30 ja elan Tallinnas.

Seoses eelmise teemaga tundsid paljud huvi, mida ema ise arvas? Kas mul tuli selle pärast mingisugune jama, et postituse privaatseks muutsin?   

Ma ei tea, mida ema ise arvas. Kuigi ema olevat ühele teisele blogijale kirjutanud, siis mulle ei kirjutanud ta mitte ühtegi sõna. Isa kirjutas, et võtaksin pildi maha või peame asja edasi juristidega ajama.

Ütlesin talle kohe, et ilmselgelt ma ei jäta seda fotot enda blogisse üles, sest laps ei ole kellegi teise mõtlematuses süüdi.

Natukese aja pärast aga kirjutas mulle juba veebikonstaabel, kes täitis enda kohust ja teavitas, et üks vanematest võib tunda enda solvatuna ning mind kohtusse kaevata. Lühike kokkuvõte oli muidugi see, et otseselt mitte miski mind seda postitust kustutama ei sunni, võib-olla lihtsalt toob kaasa pisikese peavalu seoses kohtus vaidlemisega.

Mõlemad vanemad liitusid ka blogispostituste grupiga Facebookis, kuid sõna ei võtnud selle teema all kumbki.

Postituse muutsin privaatseks alguses vaid selle pärast, et mul ei olnud aega sellega tegeleda. Tahtsin kõigepealt pildi maha võtta ning natukene enda arvamust täiendada, kuid kuna see jäi venima, siis nüüd on postitus ikkagi algsel kujul üleval. Ilma pildita muidugi, nagu lubatud.

Ja kui nüüd jõuda minu arvamuse juurde tagasi, siis mina oleksin küll ema asemel sõna võtnud. Seletanud, et vana pilt ja selline asi ei ole ühestki küljest õige, aga noh.. ega ma ei teagi, kas see pilt võeti maha või tehti lihtsalt privaatseks.

Miks ma enda nime alt ei blogi? Miks ma endast pilte ei lisa? Mis mu nimi on? Inimestel olevat sedasi ju kergem samastuda..

Ma ei mõista, mida peaks muutma, kas mu nimi on nüüd Tiina või hoopis Liina? Ma tahan kirjutada võimalikult selliste eelarvamusteta, mis tekivad näiteks mu juuksevärvi, ülikooli või selle põhjal, et mitu kassi mul on.

Mulle on jäänud vastupidi tunne, et inimestel on sedaviisi minuga palju lihtsam samastuda. Mulle kirjutatakse palju enda isiklikust elust, muredest ja rõõmudest, mida võib-olla nii mõnigi ei teeks, kui ta näeks pildilt, et tegemist on kellegi sellisega, kelle puhul tekib mingi alateadvuslik eelarvamus.

Kellena töötan? Ütleme nii, et kui rääkida ametinimetusest, siis ühest kui sellisest jääks vast väheks. Ühesõnaga, pean nagu Hunt Kriimsilm üheksat ametit, aga põhimõtteliselt neid kõiki ühel ja samal ametialal.

Miks ma blogima hakkasin? Kas mul on plaan blogiga teenima hakata?

Eesti on nii väike, et mingisugune oluline teenimine blogiga jääb siin küll kõigile unistuseks. Jah, on võimalik midagi teenida, aga võrreldes mõne suurema riigi summadega, on see siinne turg ikkagi naljanumber.

Blogis jooksevad reklaamid, sest lugejaid on omajagu ja miks mitte läbi selle head teha? Ka mõnedkümned või mõnedsajad on raha ning ma tean, et nii mõnelegi abivajajale oleks see abiks!

Miks ma blogima hakkasin? Algselt oli mul plaanis enda kaalulangust dokumenteerida, et mul oleks hiljem tagantjärgi hea vaadata, kuidas asi edenenud on. Endale üllatuseks leidsin aga kohe alguses nii palju mõttekaaslasi ka teistel teemadel ja kuidagi arenes blogist lõpuks välja hoopis midagi muud.

Mida ma arvan teistest blogijatest?

See on selline küsimus, mis vajab vist ühte täitsa omaette postitust, eks?

Aga, hea südametunnistus on pehme peapadi, mispärast ma pean nüüd ausalt üles tunnistama, et kõikidele küsimustele ma ikkagi vastata ei viitsinud. Andke mulle andeks! Ehk mõnel teisel korral?

Laste paljastest tussudest

Nõme teema, nõme pealkiri postitusel ja nõme mina, et ma sellest üldse kirjutan, aga kahjuks see nõme reaalsus ei tahtnud kuidagi alla anda.

Paar päeva tagasi kommenteeriti prostituutide postituse all, kuidas blogijad on samasugused – müüvad ennast ja lapsi. Ära mainiti ka kellegi lapse paljas perse. Selle peale uurisin enda lugejatelt Instagramis, kuidas nad sellesse suhtuvad ja 99% vastajatest arvasid, et see ei ole normaalne. Seda minagi.

Mõtlesin, et kirjutan sel teemal pikemalt, aga lõpuks tundsin kuidagi hinges, et pole päris minu teema ja sinna see jäigi. Seda kuni tänaseni, mil Facebook teavitas, et keegi Kertu Kessler on Costany lõhnaküünalde teemal jälle sõna võtnud.

Teisest oli muidugi täitsa kahju ja kuna mul parasjagu midagi targemat teha ei olnud, siis vaatasin, kes see õnnetu selline on. Seal see nõme reaalsus aga pesitseski..

Täiesti alasti olekus pilt pisikesest lapsest (nüüdeks õnneks privaatseks tehtud).

Üritan nüüd enda arvamuse puhtast viisakusest üsna konkreetselt kokku võtta – selline asi ei ole lihtsalt normaalne! Milline ema postitab avalikult enda lapsest selliseid pilte? Üks nõme ema!

Üks asi on need pildid postitada nii, et näevad vaid sõbrad ja tuttavad. Aga võhivõõrad? Rääkimata sellest, et need pildid jäävad igaveseks internetti? Palun perverdid, siin on pildid mu tütrest, olge lahked! Nii nunnu ju? Oleks võinud suguelundid ära peita, aga ei viitsinud, nunnudus oleks kadunud?

Kes nüüd tahab kurjustada, et ma ise selle pildi siia lisasin, siis ärge nähke vaeva! See on kõigest screenshot sellest, mida mu silmad Facebookis täna nägema pidid..

Olles aga veendunud, et sel teemal karatakse mulle kallale, et mul ju pole lapsi, mida ma siin üldse räägin, siis küsisin arvamust teistelt, kellel on lapsed.

Näiteks Brittilt:

Mul ei ole lastest blogis ega üldse avalikus ruumis paljastavaid pilte, sest see ületab minu jaoks igasugused sündsuspiirid. Jah, me võime vaielda selle üle, kas lastest tohiks üldse pilte avaldada – igaühele jääb siinkohal oma arvamus. Mina leian, et esteetiliselt korrektsete piltide avaldamises ei ole midagi halba.

Milline on esteetiliselt korrektne pilt? Minu jaoks on see pilt, mis ei häbista last. Kus laps ei jonni, ei ole pisarates, ei ole endalt täislastud mähet jalast võtnud, ei ole üleni söögiga koos. Jah, need pildid võivad ehk perekeskis vaatamiseks ja lastele endile tulevikus itsitamiseks olla, aga ma ei leia, et just neid pilte peaks jagama võõrastega.

Minnes tagasi alastuse juurde, siis aina enam üritame ju ühiskonnas rõhutada, kuidas keha on püha. Kuidas intiimpiirkond on püha. Räägitakse aina enam laste seksuaalkasvatusest. Muidugi võib siinkohal öelda, et kes väikelapse keha seksuaalsusega seostab, on pervert, aga tegelikult ju pole nii must-valge. Jah, palja ülakehaga imik – ok. Aga kuskilt läheb ka piir. Minu jaoks oleks vastuvõetamatu lisada näiteks pilt palja ülakehaga kolmeaastasest. Ja alasti alakeha fotodel näitamine on MINU jaoks vastuvõetamatu ka vastsündinute puhul.

Mari-Leenult:

Miks meil pole? Miks me peaks panema? Mis väärtust see mu blogilugejatele või sõpradele facebookis/instas andma peaks? Me jagame tavaliselt pilte kus mingi emotsioon, ilus pilt lihtsalt vms. Aga alasti pilt.. ma ei tea. Ma otseselt perverte ei karda, aga ma ei näe pointi selliseid pilte postitada.

Ma ei postita endast ka palja persega pilte miks ma lapsest peaks?

Janelt:

Mul nii imelik sellele vastata 😀
Nagu ma mõtlen sellele küsimusele, ja siis mõtlen, et eee… miks üldse küsida 😀 et see on nagu nii ilmselge ju. Ise ei välguta tisse või tutti avalikult ju 😀 alasti inimesi võib ainult pornoajakirjades kohata 😀
Aga sesmõttes, ma ei paneks oma lastest never paljaid pilte üles, sest see pole õige. Paljastan oma kehaosi, palju tahan, või kas üldse tahan, aga nende kehad pole ju minu omad, et ma võiks nende kehaosi rõõmsalt avalikult jagada. Samas jah, nt ujukate väel olen lisanud pilte lastest, ala rannas või basseinis ja sellegi üle mõelnud, et kas ikka peaks, kuigi nendel piltidel pole ju mingit nn erootilist alatooni, aga pervaritele pole palju vajagi.
Aga ma nimetaks küll sellist pilti nt, mis sa konkreetse lingina saatsid, lapspornoks, kohe julmalt ja teavitaks vastavat asutust, et üks ema oma lapsest sellist pilti jagab. Suguelundid on asjad, mida ikka nii avalikult pole ok näidata, veel enam lapse puhul, kes ise ei saa otsustada, kas lubab seda teha v ei (ilmselgelt ei lubaks, ma oletan)

Ja armsalt Jaanikalt:

Kuna ma sain väikese eelise ja lugeda teiste kommentaare, siis tibake muutsin lähenemist. Muidu kommenteerijate vastused oli sellised nagu võiksin isegi kirja panna. Vaatasin üle pildid, mida ise olen postitanud ja peab tunnistama, et kuigi kaetult, siis ka minu lastest on internetis pilte, kus nad on vähem kaetud (nt rannas või Erik kuumal suvel mähkme väel). Kuidas ma tõmban enda jaoks piiri? Ilmselt samamoodi nagu siis kui ma oleksin lastega inimeste keskel. Rannas rannariietega? Jah, vabalt. See on normaalne keskkond, kus end sel moel riietuda. Bikiinides südalinnas? Ilmselt mitte. Ma ei hakka rohkem näiteid tooma, sest usun, et olin piisavalt arusaadav. Ehk siis täpselt samamoodi nagu reaalselt ühiskonnas ringi liikudes, liigun ka netimaailmas. Ma ei käitu kummaski kohas sel moel, et mul endal või lastel hiljem häbi oleks. Aga.. ma ei usu ka, et kõigil seda kainet mõistust oleks ja arvan, et teinekord võib igaüks meist üle piiri minna. Õppetunnid elus, teinekord valusamad, aga kui keegi ema-isa sai nüüd targemaks, siis see on ju tegelikult väga hea.

TEST | Kas oled piisavalt laisk?

Kui kõik taldrikud on pesemata, aga söök tahab jubedalt just taldrikul istuda, siis.. 

a) pesed kiirelt kõik nõud ära
b) pesed üheainsa taldriku, rohkem pole hetkel vaja
c) keegi üleliigsete liigutuste eest palka ei maksa, seega võtad kapist hoopis pidupäeva serviisi välja

Kui toas varitsevad suuremad tolmurullid kui kõrbepallid, siis..

a) sa ei muretse, järelikult oled parasjagu kellelgi külas, sest sinu kodus selliseid asju ei elutse
b) asud koos tolmuimejaga vapralt võitlusesse
c) palvetad, et kassid ellu jääks ja peidad ennast teki alla ära

Kui panid hommikul pesu pesema, aga alles tükk aega hiljem taipad, et pesu on ammu ära pesnud, siis..

a) paned kiirelt pesu kuivama
b) ei viitsi, aga paned ikkagi pesu varsti kuivama
c) lepite laiskusega kokku, et ootate uut tegutsemistuhinat, millal iganes ta ka ei tuleks ja kui samal päeval uuesti külla ei taha tulla, siis enne magamaminekut võtate end kokku ja lihtsalt sunnite end
cc) ei muretse, sest homme on ka päev.. pesuga ei juhtu masinas midagi ja pealekauba läks elekter just nii palju soodsamaks, et pesu võib järgmisel päeval uuesti südamerahus läbi pesta

Kui sul on kogunenud umbes 20 e-maili, mis ootavad kindlasti vastust, siis..

a) hakkad esimesel võimalusel kõikidele järjest vastama
b) kui kõikidele ei jaksa, siis vastad vähemalt kõige pakilisematele
c) palud kassil sellega tegeleda, et saaksid ise puhata

Kui saad C vastuseid kõvasti rohkem kui A ja B vastuseid, siis oled suure tõenäosusega sama produktiivne inimene kui mina. Minu palavad õnnesoovid, laiskvorst!

Prostituutidest ehk ilusa peppuga Viollast, kes saab tulla ka koos perega ja teistest

Alustama vist peaks kõigepealt sellest, miks ma eile õhtul voodi.ee-s aega veetsin?

No, ma sattusin uudise peale, et Soomes avas uksed omanäoline bordell, kus külastajaid ootavad silikoonist seksnukud Jennifer, Candy, Crystal ja Nicky.

Kaunitariga ajaveetmise eest küsitakse tunnis 100 eurot, mille peale ma mõtlesin huvi pärast vaadata, mis seis hetkel Eesti turul on. Endalegi üllatuseks nägin, et me ei ole Soomest absoluutselt maha jäänud.

LUGUPEETUD HÄRRAD! Esitame Teile UUS teenus Eestis- Real Sex DOLL renditeenus! Nüüd Te saate nautida ja lõõgastuda privaatses kohas koos armunukuga, mis on tehtud kvaliteetsest SILIKOONIST ja on sama pehme ja sama tunnetusega nagu päris nahk. MEIE NUKUKESED aitavad Sulle rahu leida ning muretult linnakäras tühjaks jooksnud «patareisid» laadida! Pildid 100% originaalsed! NB! Kõik nukud läbivad samad puhastamis- ja desinfitseerimisprotseduurid, nagu kirurgilised instrumendid kliinikas.

Mul on tõsised kahtlused selle haiglaga sarnase desinfitseerimise osas, aga ma siiski väga loodan, et see vaene koristaja näeb neid nukke puhastades kasvõi natukene vaeva.

Aga see selleks, sest ma tahtsin teiega jagada hoopis mõnda vahvat pärlit.

Näiteks Violla, kelle kuulutusest ma loen välja, et ta võib tulla ka koos perega?

Violla | Tallinn | 56389748

35a. /173/75g ilusa peppuga, kitsa kissuga sümpaatlik kutsub kuula suhtlus massaaž, seks, suuseks, anal, strapoon. Helista mulle 70 € / kiir variant 40 €. Anaalseks + seks- 100 euro strapoon- 80€ tootan 24H asun koplis terve oo 350€ ma sain tulla perega ka Sms ei vasta ja purjus ei vqtta

Või näiteks tore Kristina, kellel on uskumatul kombel 2 rinda..

Kristina | Tallinn | 54665710

Kena ja Ilus naine, pakkub massaz, suu seks, klassika. /33/172/64/. Rinnad on 2. Helista foto on 100%. 54665710

Kui su äratuskellad mõtlevad ainult endale

Juhtus nii, et sain täna väga hilja magama. Viimased numbrilised mälestused enne mõnusat unnesuikumist on 3 ja 20. Aga ega ma väga ei muretsenud, sest neljapäev pidi olema see tore päev, mil ma saan end südamerahus välja magada.

Kell kuus otsustas üks karvane äratuskell, et paar tundi on magatud ja aitab küll. Seda muidugi esiti seepärast, et äratuskellal oli kõht tühi!

Kägisesin nagu kapsakott viimase unetilga küljes, et kass end kokku võtaks. Ise jahiloom. Praegu on jõulud, püüdku mõni päkapikk kinni. Paras ports ju hommikusöögiks. Nagunii jooksevad koos magustoiduga ringi.

Korraks jäi mõttesse, aga otsustas üsna kiirelt, et talle selline suvaline tänavatoit ikkagi ei sobi. Ja mis inimene ma üleüldse selline olen, kes hommikul kell kuus peab oma und tähtsamaks kui nälga surevat kassi?

Pidin nõustuma, et olin olnud südametu ja loivasin silmad kinni kööki. Serveerisin härrale hommikusöögi ja vedasin end tagasi voodisse.

Pool tundi uut õndsat und ja juba kõnetas mind järgmine mureline. Mida sa laiutad siin, inimene või asi. Su pea on täpselt seal, kus mul kõige parem uni tuleb. Tule parem heaga eest!

Ei taha minust välja teha? Kuula siis mu ilusat lauluhäält, tunne mu kõdistavat vurruviha ja kui need kaks ei aita, siis astun sulle valusalt roietesse.

No ei olnud mul unisena jaksu sellise agressiivsusega võidelda. Mis seal ikka, paar tundi und oligi täpselt see, millest ma unistasin.

Ja mis ma ikka magamisele aega raiskangi, mul on tähtsamaidki tegemisi. Näiteks Instagramis kõikidele küsimustele vastata.

Las siin peres magavad need, kes erinevalt minust und tõesti vajavad..

Jälle need nõmedad väikesetissilised

Kui ma ei oleks parasjagu Nublusse armunud, siis ma oleksin armunud just sellesse rinnahoidjasse. Muidugi siin on üks suur AGA – isegi parima tahtmise juures ei suudaks ma oma tisse sinna ära mahutada. Aitäh loodus, ema, Jumal, mu hea söögiisu või kes iganes.

Igal juhul, mõni aeg tagasi kurtsin, et mind kummitab üks nõmedalt tüütu seljavalu. Suure tõenäosusega oli asjas süüdi vale rinnahoidja, mille peale soovitasid paljud, et suuretissilised leiavad endale pesu kena.ee leheküljelt.

Jah, leiavadki, aga nagu ikka on väikesetissiliste elu palju ilusam ja kergem. Pisarsilmi vaatasin valikut ja kirusin neid nõmedaid väikesetissilisi. Miks teid küll nii palju peab olema? Annate üldse endale aru, kui tore teie elu on? Vaevalt!

Leidsin endale siiski 2 meeldivat varianti, mis jumal tänatud, ei ole, erinevalt mõnele kallile variandile, üritanud mind veel keset ööd traadiga pussitada.

Antud isendid on katse all olnud juba üle kahe nädala. Vabasukeldumise pesumasinasse elasid üle ja isegi peale seda ei üritanud mind pussitada. Tundub, et on täitsa sõbralikud.

Ühte asja aga tahaks siiralt kiita! Nimelt seda nelja haagirida, mis on nii uskumatult mugav. Järjekordselt ma ei tea, kus ma varem elanud olen, aga siiani on mu pesukapp näinud vaid hädiseid kahe haagireaga rinnahoidjad.

Hiljem postitan lubatud tisspildid ka, et näeksite, kuidas reaalselt pesu seljas on, aga seni, hoiame nüüd kõik pöialt, et Markkusele meeldiks lilla värv.

Mõned minu eelmise nädala avastused ja muud hästi tähtsad teadaanded

Esiteks, kus ma, vana kilplane, küll elanud olen? Absoluutselt iga kord, mil mul on vaja poes suurt käru, on mu senditasku tühi. Muidu on sente nagu sipelgaid, aga kui vaja, siis on nood kuhugi teadmata haihtunud.

Teeorias olen ma küll selle süsteemi üle õnnelik, sest varem pidi ikka parklas korralikku slaalomit tegema, et nende laokile jäetud kärude vahel kuidagi ellu jääda. Rääkimata nendest kordadest, mil oli vaja suure tuulega võidu joosta, et mahajäetud käru autot mölkima ei jõuaks. Praktikas, aga ajas karvad turri, kui just parasjagu oleks suur käru ära kulunud, aga senditasku tühi ja infoleti järjekord nii umbes paari-kolme penikoorma pikkune.

Mitu aastat sellist piina ja lõpuks avastasin, et Bauhausis jagatakse tasuta selliseid imevidinaid, mida on mugav tasku pista. Kogu aeg olemas ja ei pea sente otsima. Geniaalne!

Teine suur avastus oli mais. Täpsemalt mais puljongis. Ma ei tea, miks ma varem selle peale tulnud ei ole, aga see annab nii mõnusa, sellise natukene magusa, maitse juurde. Ja see puljong + kookospiim on lihtsalt imeline maitsekooslus.

Nüüd võime avastustest tähtsate teadaannete juurde edasi liikuda. Esimene tähtis teadaanne on, et mul on jälle Instagrami konto! www.instagram.com/paksuke.ee

Suure tõenäosusega leiab sealt küll rohkelt toidu- ja kassipilte, aga kes teab, ehk ka mõne pildi minust.

Teine tähtis teadaanne on, et blogijatest on mõnikord päris palju kasu. Kui ma kurtsin, et suurte tissidega inimestel on raske rinnahoidjaid leida, siis mulle soovitati ühte pesupoodi, kust ma endale sobiva pesu imekombel ka leidsin. Nii et, õhtul, kui mul aega üle jääb, on oodata tissipilte!

Ühest toredast komplimendist

Ei tule ühegi hea komplimendi peale? Mul on üks välja pakkuda. Nii hingeminevalt hea, et seda ei ole siin üks suutnud isegi peale kümmet aastat lõplikult peast pühkida.

Aga, kujutage muidugi mind nüüd ette. Värskelt 19, rohkem kui lihtsalt täisealine, kõrvuni armunud ja krooniline ülemõtleja. Iga tegu, sõna, mõte ja hingetõmme oli vaja kõigepealt alati läbi analüüsida. Eriti temaga, sest tegemist oli siiski minu tolleaegse eluarmastusega.

Teate ju küll seda paanikat näiteks smsi saatmisel või saamisel? Mida kirjutada, mida vastata? Kuidas kirjutada,  kuidas vastata? Äkki mõtleb, et vastus oli liiga igav, äkki liiga pealetükkiv, äkki lihtsalt tobe, äkki ei hakka mind selle pärast armastama? Ja nii me istusime alati sõbrannadega ja vaevasime pead, kas kirjutada ”Tere, mis teed?” või ”Hei, mis teed?” või ”Tsau, mis teed?” või hoopis ”Tere, millega tegeled?” ja nii edasi.. Siiski ju elu ühed kõige olulisemad valikud ja uisa-päisa ei saanud nii tähtsaid otsuseid vastu võtta.

Ja kujutage nüüd ette, kui veetsime parasjagu toredasti koos aega ja mind tabas midagi nii ootamatut nagu seda oli kompliment, et mul on ilusad kõrvad. Ilusad KÕRVAD?? Peast jooksis kohe läbi umbes tuhat mõtet. Kas mul on koledad kõrvad, et ta tahtis mind lohutada? Kas ta peab kõrvade all silmas äkki hoopis midagi muud? Kas ma ei olegi ilus ja mul on ainult ilusad kõrvad? Kuidas ma oleks pidanud sellele vastama? Millised need koledad kõrvad küll on? Ja järgmise kuu jooksul veel vähemalt 995 mõtet.

Nüüd, umbes 10 aastat hiljem, tuli see mulle jälle meelde, sest ta otsustas mulle õnne soovida. Ja nii ma nüüd jälle vaevangi siin pead, mida see küll tähendas? Või mul ongi lihtsalt ilusad kõrvad? Ehk ongi, sest ma võtsin Facebookist enda sünnipäeva maha ja tal oli erinevalt paljudest teistest mu sünnipäev ikkagi meeles. Ju tänu mu unustamatutele kõrvadele.