Kuidas domeeni Paksuke.ee osta taheti ehk kui kõik teed viivad Rooma asemel Viljandisse

Andke andeks, see ei ole just kõige värskem lugu, sest see juhtus umbes nädal aega tagasi, aga mul lihtsalt ei olnud aega, et siia varem sellest kirjutama tulla. Eks ma tegelikult korraks mõtlesin, et elu ilma kirjutama oleks natukene rohkem la calma, aga kirjutamata muidu mõtlevad veel, et ma päriselt läksingi õnge või miskit.

Igal juhul, postkasti potsatas läbi Eesti Interneti SA selline tore kiri + kontaktandmed:

Lugupeetud domeeni paksuke.ee kontakt

Eesti Interneti SA (EIS) annab teada, et domeeniga paksuke.ee seotud kontakti(de)ga soovitakse ühendust võtta ja
edastame Teile selle teate.

See kiri jõuab Teieni, sest andmekaitse üldmäärus ei luba domeeni otsingus avalikustada eraisiku andmeid. EIS võimaldab
www.internet.ee veebilehe kaudu domeeni kontakti(de)ga ühenduse võtmist. EIS ei taga edastatud teate ehtsust ja saatja
autentsust. Teil puudub kohustus saatja teatele vastata.

Juhul, kui otsustate teatele vastata, ei ole EIS kirjavahetuse osapooleks ning edaspidine suhtlus on Teie ja huvitatud
isiku omavaheline sõnumivahetus.

Teile edastatud teade:

Tere

sooviks seda domeeni osta. Kellega võiks sellest rääkida?

E-mailiks oli jäetud minu õnneks nimi@firmanimi.ee..

Ma ei tea, kas teistel on ka, aga paksudel igal juhul on päris hea kõhutunne. Aimasin juba eos, kes nii väga minu nime igatseb.

Natukene googeldamist, sõbralisti vaatamist ja oh seda suurt üllatust – kõik teed viivad Viljandisse.

Otsisin nagu lollakas selle inimese numbrit, kes minuga kontakti võttis, aga ei leidnud, mispärast mõtlesin, et helistan selle ettevõtte infotelefonile.

Ja ütleme nii, et puhas õnn, vastaski kohe see sama inimene. Täitsa üllatunud teine. Midagi tarka öelda selle peale, et mu domeeni osta tahtis, ei osanudki. Lubas hoopis tagasi helistada, aga siiamaani helistab..

Ilmselgelt telefonikõne oodata ei osatud. Küll aga vist loodeti, et mul hakkavad käed raha peale sügelema ja kirjutan vastu midagi, mis viib selleni, et saaks minu nime? Milleks?

Miks inimene ei suuda mulle otse kirjutada? Miks ei anna seda asja politseisse nagu lubas suure suuga? ”Advokaadid” pidid tegelema!  Viimaste sündmuste valguses muide võiks ju lastekaitse ka seal peres käia ja nad paarile koolitusele saata, ei?

Samas, pisikestes kohtades võib-olla polegi erilist kasu, kõik on tuttavad. Isegi konstaabel, kes kaela saadeti ja kes mulle kirjutas, oli sõprade listis ja sealt kandist pärit. Vaevalt päris suvalised kellelgi sõbralistis on. Võib-olla on ka muidugi.

Nunnu idee peolauale ja põgusalt sellest, mis blogi see selline üleüldse on

Kes mu Instagrami jälgivad, siis teie olete seda retsepti juba näinud, aga ega samas topelt ei kärise ju. Ja kes arvasid, et see on virisemisblogi, siis nüüd on see hoopis kokandusblogi. Ja homme on võib-olla midagi muud. Trenniblogi näiteks. Võib-olla hoopis blogi ajaloo- või putukahuvilistele.

Igal juhul, mõni aeg tagasi selgus, et ma olen kuskil endale teadmata pea andnud, et ma kirjutan siin blogis ainult ja ainult kaalust. Nüüd olete igal juhul hoiatatud ja ei pea enam keegi suurest üllatusest minestama, kui ma ühel toredal päeval järsku midagi sipelgatest kirjutan.

Aga nüüd rõõmsalt retsepti juurde. Jalgratast just ei leiutanud, aga klassikalistele täidetud munadele sai hea vaheldus küll.

Munad on roosad tänu peedimahlas peesitamisele, kuid vabalt võib nad värvida ka näiteks kurkumiga kollaseks või mõne toiduvärviga kasvõi roheliseks. Värvist olenemata passivad peolauale hästi. Või minu näitel hoopis lihtsalt pidulikuks hommikusöögiks.

Peenestasin kergelt avokaado koos spinati ja munakollastega. Ja maitseks sai täidis meresoola, kuivatatud sibulat ja sidrunipipart. Tõsiselt mõnus maitsekooslus.

Muide, praegu siin seda kirja pannes mulle meenus, et üks teine hea variant, mida olen maitsnud, on munakollaste segu toorjuustuga. Imehea!

Kes klassikalisele munakollase, majoneesi ja sinepi variandile vaheldust otsivad, siis soovitan kindlasti proovida.

Hakka ennustajaks, brutopalk kuni 1500 EUR kuus

Täna ma ennustan teile! Tervis on teil hea, kuigi muidugi võiks alati parem olla. Hoiatuseks ehk selline soovitus, et väldiksite füüsilist ülekoormust ning liigseid riske.

Homme on kolmapäev. Tulemas on huvitav päev, leidub nii õnne kui ka ebaõnne.

Rahaga hakkama saamine ei tekita uuel kuul mingisuguseid probleeme, kui te just ei hakka liialt laristama.

Armastuse võin ka teie ellu rääkida nii elukaaslase, silmarõõmu, pereliikme, kodulooma või kasvõi hobi näol. Ja ühesõnaga nii edasi.

Igal juhul, elu üllatab. Tuleb välja et võiksin vabalt ennustajaks hakata. Heapalgaline, kerge ja tore teenistus ju – cvkeskus.ee/ennustaja-maagia-ou-576685

Muide, kui keegi ennustab seal, et käes on aeg kinnisvara müüa, siis neil on sealgi käpp sees. Ja kindlasti ennustatakse teile siis mõni hea teenuse hind.

EMTAEMTA – 2018. a. IV kvartal
Riiklikult tasutud maksud: 2 086,91 € ja tööjõumaksud: 0,00 €
Käive summas: 18 351,79 €
Prognooskäive 2018 ~ 105 000,00 €

Lepingu sõlmime fie või OÜ-ga.

Tööjõumaksud on ilmselgelt null, sest see annab teile hea võimaluse ise ausa inimese kombel maksud maksta või hoopis maagia abil brutost ikkagi netos 1500 eurot teha.

Issand, kui sa seda kõike näed, no miks sa ei mürista ja lased lollikesi ära kasutada?

Kui ei suuda pastata elada, aga tahaks nagu ikkagi tervislik olla

Kaalu osas on mu üheks sõjaplaani osaks idee, et ma ei lisa enam igale toidule kastmete näol juurde nii umbes tuhandet kilokalorit.

Näiteks pasta. Minu lemmikpasta sisaldas lisaks kõigele muule hunnikut sulatatud juustu, veel suuremat hunnikut riivitud juustu ja kohvi- või vahukoort. Kalorihulk? Meeletu! Ometigi olin täiesti veendunud, et olgu mis on, koorestest pastadest mina ei loobu!

Parim nali asja juures oli muidugi see, et tavalise pasta asemel kasutasin tihti täisterapastat ja pidasin end tänu sellele kohe palju tervislikumaks..

Hea nõu eest tuleb tänada vist minu tühja kõhtu ja laiskust, sest tänu neile olen õppinud, et kui parasjagu poodi ei viitsi minna, siis maitseainetega võib isegi papi söödavaks muuta.

Igal juhul, selline mu plaan ongi – kui tekib isu pasta järele, siis valmistan edaspidi ainult ”puhast” pastat, kus on kilokaloreid vähemalt 2 või tegelikult isegi 3-4 korda vähem kui minu klassikalistes pastades.

Täna valmis selle idee järgi midagi nii lihtsat, aga samas nii maitsvat. Vaja läks vaid pastat, kirsstomateid, sibulat, küüslauku, natukene juustu ja maitseaineid. Ja tervislikkuse mõttes ka ühte näljast kassi.

Spinatiga tagliatelledele lisas tomat mahlakust ning küüslauk ja sibul andsid mõnusa maitsenüanssi. Veidike sidrunipipart, soola, tšillit – ausalt, meeletult hea! Peale selle, aega võttis kogu lugu kõigest 10 minutit.

Juustuga oleksin muidugi hea meelega liialdanud, aga õnneks on mul kassid ja üks neist jõudis täpselt õigel ajal jaole. Nii tore, kui kassid kaalujälgimisele nii innukalt kaasa elavad ja aitavad!

Edaspidi näete ainult ninnu-nännu nunnusid postitusi

Juba mitmendat korda avan blogi, et siia midagi kirjutada ja siis panen selle sama targalt jälle uuesti kinni. Sest, kui ma täitsa ausalt ütlen, siis hakkasin vahepeal juba vaikselt kalduma sinnapoole, et pakin selle tsirkusevaguni siin ikkagi kokku.

Lihtsalt selle pärast, et igasuguste suvaliste inimeste psühhoosihoogudele ettejäämine ei ole just miski meeldivate killast. Ja ega ka mitte ühestki küljest kergete omast.

Siis ma jäin mõtlema, et edaspidi lihtsalt hoidun negatiivsete kommentaaride lugemisest ja nende kohta eraldi postituste kirjutamisest, sest milleks veel rohkem õli tulle valada ja neid esile tõsta, eks? Nali! Ega ometigi ei ole mulle keegi ju lihtsalt nalja pärast midagi nii arukat kirjutanud, ikkagi konstruktiivne kriitika parimatelt! Eluülikooli cum laude magistrantidelt!

Ja kes olen mina, et selline hüva nõu tuulde lasta? Äkki peakski snitti võtma teistelt? Parematelt ja toredamatelt, keda mulle siin nina alla on ikka hõõrutud? Kellega sarnaselt ei oska ma hästi kirjutada ja nii edasi?

Millest küll alustada? Labastest naljadest? Teiste arvamuste ümberkirjutamisest? Nunnust turundusest? Sean kassid nunnudesse poosidesse ja nii? Ainult toredast ninnu-nännust?

Okei, see ninnu-nännu kõlab ohutuna. Järgmisena siis kuuletegi ainult kui positiivne kõik on, kui nunnu, kui armas, kui tore, kui ilus ja kui midagi ei ole ninnu-nännu, siis vot teen selle ninnu-nännuks!!

Ühesõnaga, kes aru ei saanud, siis jätkan samas vaimus ja ei tee rohkem igasugustest nii dramaatiliselt välja.

Kui ei ole enam tuju blogida ehk pisike blogija ”keskeakriis”

Ma olen istunud selle postituse ees juba mõnda aega ning pole osanud kuskilt alustada. Mul lihtsalt ei ole kuidagi enam üldse tuju siia kirjutada.

Jõuluõhtul potsatas mulle postkasti üsna totter ja selline parajalt pahur kiri, kuhu oli kirja pandud terve sõimusõnade entsüklopeedia ja kummaline eneseuhkus, kuidas mind oli ikka nii kohutavalt lihtne üles leida.

Kes ma olen ei ole just eriline riigisaladus, aga olen siiski väga selgelt avaldanud soovi, et ma ei soovi enda nime otseselt selle blogiga siduda, mispärast on selline käitumine lihtsalt nõme.

See ei ole ju üldse esimene kord, mil kedagi häirib, et minu pärisnime asemel on Paksukese nimi. Heidetakse ette, et mul oleks justkui tänu sellele vähem vastutust enda sõnade ees, aga ei ole ju? Et ma olen nagu Delfi kommentaator ja nii edasi.. Ma peaks puhta tainapea olema, kui ma arvaks, et kirjutan siia mida iganes ja ma ei vastuta selle eest, vaid selle pärast, et pärisnime pole juures. Oleks see mu eesmärk olnud, siis ma ei oleks endale domeeni ostnudki ning siinseid postitusi kirjutaks näiteks mõnelt Austria IP-aadressilt.

Mõne inimese selline uudishimu minu isiksuse vastu on kergelt öeldes haiglane. Veel haigem on sellise võidurõõmuga jõuluõhtul tegeleda.

Ma tõsimeeli ei mõista, mida peaks mu nimi või nägu siia juurde andma? Kuidas ma seeläbi rohkem vastutaksin? Keegi jättis mulle sellega seoses kommentaari, kus arvas, et kui ma teiste kohta arvamust avaldan, siis peaksin seda oma nime ja näoga tegema. Miks? Kui kellelgi on mingi häda minu kirjutatuga, siis võib ju vastavatesse ametitesse pöörduda, mida mu nägu sealjuures küll muutma peaks?

Ilmselt paljud loodavadki leida midagi, mille kallal norida, ma oletan. Stiilis, et olen kole, siis olen kade ja olen ilus, siis olen niisama loll.

Ilmselgelt ma teadsin, et blogi pidades pean olema valmis ka selleks, et ma ei meeldi kõigile ning taluma kriitikat. Siiski mulle tundub hetkel, et selline ebakonstruktiivne kriitika, st lihtlabane sõimamine, ei ole normaalne ja ma ei saa end sellest kuidagi säästa.

Panen kommentaarid kinni, siis kirjutatakse ikka ju Facebooki või Instagrami. Muudan terve blogi privaatseks? Siis läheb jällegi tüütuks see paroolide jagamine ja lõpuks loevad ikka blogi ka need, kellele luba antud ei ole..

Kurb, sest mul oleks nii paljudest asjadest kirjutada, aga hetkel ma tunnen, et selliste inimeste pärast on mul kergem neid mõtteid pigem omaette mõelda.

Kui raske on aru saada, et see on minu blogi, minu mõtted, minu arvamused? Kui kellelegi ei meeldi minu mõtted või vaated, siis vabandage väga, aga see ei ole mingisugune kohustuslik kirjandus, mida sunniviisiliselt lugema peab!

Ja see on kurb, sest tegelikult olen ma saanud nii palju head tagasisidet, nii palju ägedaid inimesi on mulle kirjutanud ja see on tõsiselt tore. Ometigi suudab mõni sellele nii nõmedalt vee peale tõmmata.

Igal juhul, üritan sellest vastikust vastumeelsusest üle saada ja ikkagi edasi kirjutada. Vist.

Uuel aastal..

Et mitte eetrisse lasta eelmise aasta kordussaadet, siis olen endaga sel korral enam-vähem aus ja luban endale sel aastal enam-vähem vähekene reaalsemaid asju.

Seega, sel aastal..

Olen toredam

Olen sallivam

Hakkan tervislikumaks

Käin 3 korda nädalas trennis

Käin vähemalt korra aastas trennis

Loen 5 raamatut kuus

Viin kõigepealt vanad raamatud raamatukokku tagasi, sest viimasel korral pidin kohtutäituri konte murdva vaeva eest tasuma 128 €

Loobun mõttest Nubluga abielluda

Ei võta rohkem kasse

Ei raiska kogu raha söögile

Ei raiska enda poolt elu Netflixis

Ei imesta enam iga kord, et Jane viitsib oma blogipostitused telefonis kirjutada

Olen natukenegi toredam inimene