Kui ei ole enam tuju blogida ehk pisike blogija ”keskeakriis”

Ma olen istunud selle postituse ees juba mõnda aega ning pole osanud kuskilt alustada. Mul lihtsalt ei ole kuidagi enam üldse tuju siia kirjutada.

Jõuluõhtul potsatas mulle postkasti üsna totter ja selline parajalt pahur kiri, kuhu oli kirja pandud terve sõimusõnade entsüklopeedia ja kummaline eneseuhkus, kuidas mind oli ikka nii kohutavalt lihtne üles leida.

Kes ma olen ei ole just eriline riigisaladus, aga olen siiski väga selgelt avaldanud soovi, et ma ei soovi enda nime otseselt selle blogiga siduda, mispärast on selline käitumine lihtsalt nõme.

See ei ole ju üldse esimene kord, mil kedagi häirib, et minu pärisnime asemel on Paksukese nimi. Heidetakse ette, et mul oleks justkui tänu sellele vähem vastutust enda sõnade ees, aga ei ole ju? Et ma olen nagu Delfi kommentaator ja nii edasi.. Ma peaks puhta tainapea olema, kui ma arvaks, et kirjutan siia mida iganes ja ma ei vastuta selle eest, vaid selle pärast, et pärisnime pole juures. Oleks see mu eesmärk olnud, siis ma ei oleks endale domeeni ostnudki ning siinseid postitusi kirjutaks näiteks mõnelt Austria IP-aadressilt.

Mõne inimese selline uudishimu minu isiksuse vastu on kergelt öeldes haiglane. Veel haigem on sellise võidurõõmuga jõuluõhtul tegeleda.

Ma tõsimeeli ei mõista, mida peaks mu nimi või nägu siia juurde andma? Kuidas ma seeläbi rohkem vastutaksin? Keegi jättis mulle sellega seoses kommentaari, kus arvas, et kui ma teiste kohta arvamust avaldan, siis peaksin seda oma nime ja näoga tegema. Miks? Kui kellelgi on mingi häda minu kirjutatuga, siis võib ju vastavatesse ametitesse pöörduda, mida mu nägu sealjuures küll muutma peaks?

Ilmselt paljud loodavadki leida midagi, mille kallal norida, ma oletan. Stiilis, et olen kole, siis olen kade ja olen ilus, siis olen niisama loll.

Ilmselgelt ma teadsin, et blogi pidades pean olema valmis ka selleks, et ma ei meeldi kõigile ning taluma kriitikat. Siiski mulle tundub hetkel, et selline ebakonstruktiivne kriitika, st lihtlabane sõimamine, ei ole normaalne ja ma ei saa end sellest kuidagi säästa.

Panen kommentaarid kinni, siis kirjutatakse ikka ju Facebooki või Instagrami. Muudan terve blogi privaatseks? Siis läheb jällegi tüütuks see paroolide jagamine ja lõpuks loevad ikka blogi ka need, kellele luba antud ei ole..

Kurb, sest mul oleks nii paljudest asjadest kirjutada, aga hetkel ma tunnen, et selliste inimeste pärast on mul kergem neid mõtteid pigem omaette mõelda.

Kui raske on aru saada, et see on minu blogi, minu mõtted, minu arvamused? Kui kellelegi ei meeldi minu mõtted või vaated, siis vabandage väga, aga see ei ole mingisugune kohustuslik kirjandus, mida sunniviisiliselt lugema peab!

Ja see on kurb, sest tegelikult olen ma saanud nii palju head tagasisidet, nii palju ägedaid inimesi on mulle kirjutanud ja see on tõsiselt tore. Ometigi suudab mõni sellele nii nõmedalt vee peale tõmmata.

Igal juhul, üritan sellest vastikust vastumeelsusest üle saada ja ikkagi edasi kirjutada. Vist.

Uuel aastal..

Et mitte eetrisse lasta eelmise aasta kordussaadet, siis olen endaga sel korral enam-vähem aus ja luban endale sel aastal enam-vähem vähekene reaalsemaid asju.

Seega, sel aastal..

Olen toredam

Olen sallivam

Hakkan tervislikumaks

Käin 3 korda nädalas trennis

Käin vähemalt korra aastas trennis

Loen 5 raamatut kuus

Viin kõigepealt vanad raamatud raamatukokku tagasi, sest viimasel korral pidin kohtutäituri konte murdva vaeva eest tasuma 128 €

Loobun mõttest Nubluga abielluda

Ei võta rohkem kasse

Ei raiska kogu raha söögile

Ei raiska enda poolt elu Netflixis

Ei imesta enam iga kord, et Jane viitsib oma blogipostitused telefonis kirjutada

Olen natukenegi toredam inimene

Prostituutidest ehk ilusa peppuga Viollast, kes saab tulla ka koos perega ja teistest

Alustama vist peaks kõigepealt sellest, miks ma eile õhtul voodi.ee-s aega veetsin?

No, ma sattusin uudise peale, et Soomes avas uksed omanäoline bordell, kus külastajaid ootavad silikoonist seksnukud Jennifer, Candy, Crystal ja Nicky.

Kaunitariga ajaveetmise eest küsitakse tunnis 100 eurot, mille peale ma mõtlesin huvi pärast vaadata, mis seis hetkel Eesti turul on. Endalegi üllatuseks nägin, et me ei ole Soomest absoluutselt maha jäänud.

LUGUPEETUD HÄRRAD! Esitame Teile UUS teenus Eestis- Real Sex DOLL renditeenus! Nüüd Te saate nautida ja lõõgastuda privaatses kohas koos armunukuga, mis on tehtud kvaliteetsest SILIKOONIST ja on sama pehme ja sama tunnetusega nagu päris nahk. MEIE NUKUKESED aitavad Sulle rahu leida ning muretult linnakäras tühjaks jooksnud «patareisid» laadida! Pildid 100% originaalsed! NB! Kõik nukud läbivad samad puhastamis- ja desinfitseerimisprotseduurid, nagu kirurgilised instrumendid kliinikas.

Mul on tõsised kahtlused selle haiglaga sarnase desinfitseerimise osas, aga ma siiski väga loodan, et see vaene koristaja näeb neid nukke puhastades kasvõi natukene vaeva.

Aga see selleks, sest ma tahtsin teiega jagada hoopis mõnda vahvat pärlit.

Näiteks Violla, kelle kuulutusest ma loen välja, et ta võib tulla ka koos perega?

Violla | Tallinn | 56389748

35a. /173/75g ilusa peppuga, kitsa kissuga sümpaatlik kutsub kuula suhtlus massaaž, seks, suuseks, anal, strapoon. Helista mulle 70 € / kiir variant 40 €. Anaalseks + seks- 100 euro strapoon- 80€ tootan 24H asun koplis terve oo 350€ ma sain tulla perega ka Sms ei vasta ja purjus ei vqtta

Või näiteks tore Kristina, kellel on uskumatul kombel 2 rinda..

Kristina | Tallinn | 54665710

Kena ja Ilus naine, pakkub massaz, suu seks, klassika. /33/172/64/. Rinnad on 2. Helista foto on 100%. 54665710

Kui su äratuskellad mõtlevad ainult endale

Juhtus nii, et sain täna väga hilja magama. Viimased numbrilised mälestused enne mõnusat unnesuikumist on 3 ja 20. Aga ega ma väga ei muretsenud, sest neljapäev pidi olema see tore päev, mil ma saan end südamerahus välja magada.

Kell kuus otsustas üks karvane äratuskell, et paar tundi on magatud ja aitab küll. Seda muidugi esiti seepärast, et äratuskellal oli kõht tühi!

Kägisesin nagu kapsakott viimase unetilga küljes, et kass end kokku võtaks. Ise jahiloom. Praegu on jõulud, püüdku mõni päkapikk kinni. Paras ports ju hommikusöögiks. Nagunii jooksevad koos magustoiduga ringi.

Korraks jäi mõttesse, aga otsustas üsna kiirelt, et talle selline suvaline tänavatoit ikkagi ei sobi. Ja mis inimene ma üleüldse selline olen, kes hommikul kell kuus peab oma und tähtsamaks kui nälga surevat kassi?

Pidin nõustuma, et olin olnud südametu ja loivasin silmad kinni kööki. Serveerisin härrale hommikusöögi ja vedasin end tagasi voodisse.

Pool tundi uut õndsat und ja juba kõnetas mind järgmine mureline. Mida sa laiutad siin, inimene või asi. Su pea on täpselt seal, kus mul kõige parem uni tuleb. Tule parem heaga eest!

Ei taha minust välja teha? Kuula siis mu ilusat lauluhäält, tunne mu kõdistavat vurruviha ja kui need kaks ei aita, siis astun sulle valusalt roietesse.

No ei olnud mul unisena jaksu sellise agressiivsusega võidelda. Mis seal ikka, paar tundi und oligi täpselt see, millest ma unistasin.

Ja mis ma ikka magamisele aega raiskangi, mul on tähtsamaidki tegemisi. Näiteks Instagramis kõikidele küsimustele vastata.

Las siin peres magavad need, kes erinevalt minust und tõesti vajavad..

Jälle need nõmedad väikesetissilised

Kui ma ei oleks parasjagu Nublusse armunud, siis ma oleksin armunud just sellesse rinnahoidjasse. Muidugi siin on üks suur AGA – isegi parima tahtmise juures ei suudaks ma oma tisse sinna ära mahutada. Aitäh loodus, ema, Jumal, mu hea söögiisu või kes iganes.

Igal juhul, mõni aeg tagasi kurtsin, et mind kummitab üks nõmedalt tüütu seljavalu. Suure tõenäosusega oli asjas süüdi vale rinnahoidja, mille peale soovitasid paljud, et suuretissilised leiavad endale pesu kena.ee leheküljelt.

Jah, leiavadki, aga nagu ikka on väikesetissiliste elu palju ilusam ja kergem. Pisarsilmi vaatasin valikut ja kirusin neid nõmedaid väikesetissilisi. Miks teid küll nii palju peab olema? Annate üldse endale aru, kui tore teie elu on? Vaevalt!

Leidsin endale siiski 2 meeldivat varianti, mis jumal tänatud, ei ole, erinevalt mõnele kallile variandile, üritanud mind veel keset ööd traadiga pussitada.

Antud isendid on katse all olnud juba üle kahe nädala. Vabasukeldumise pesumasinasse elasid üle ja isegi peale seda ei üritanud mind pussitada. Tundub, et on täitsa sõbralikud.

Ühte asja aga tahaks siiralt kiita! Nimelt seda nelja haagirida, mis on nii uskumatult mugav. Järjekordselt ma ei tea, kus ma varem elanud olen, aga siiani on mu pesukapp näinud vaid hädiseid kahe haagireaga rinnahoidjad.

Hiljem postitan lubatud tisspildid ka, et näeksite, kuidas reaalselt pesu seljas on, aga seni, hoiame nüüd kõik pöialt, et Markkusele meeldiks lilla värv.

Mina siin niisama jälle Maxima käru varastamas

Just paar päeva tagasi mõtlesin, miks on meie maja prügikastide juures vähemalt üle päeva ikka ja jälle mõni uus Maxima toidukäru enda õnnetut lõppu ootamas. Hakkasin juba vaikselt kahtlustama, et see on mingisugune Aokigahara metsa variant suitsiidsetele kärudele, aga sain täna juhuslikult aknast välja vaadates enda kaua oodatud vastuse. Küll mul ikka on toredad naabrid, eks?