Tibu tule palun siia, tahan sind ekstaasi viia

Jäime eile sõbrannaga kogemata lapsepõlve meenutama. See oh-aga-kas-sa-seda-mäletad oli nii tore, et enda kehva mälu teades, on mul targem mõned asjad siia igaks juhuks kirja panna. Teinekord jälle hea meenutada.

”7 vaprat” on minuvanustel vist selline klassikaline lapsepõlvemälestus. Muide, kuni tänase päevani elasin ma täielikus vales, sest arvasin alati, et Tiiu laulis ”Elton nukuke nii pikuke sul”, aga tuleb välja, et need laulusõnad olid hoopis ”Et on nukuke nii pikuke sul” ja ta ei laulnudki mingisugusest Eltonist. Aga see selleks, sest nendest vahvatest lemmiklugudest ma võiksingi muidu rääkima jääda..

Tamagotchid lähevad vist samuti klassika alla. Mäletan nii hästi, kuidas ma endale tamagotchit tahtsin. Väga tahtsin. Ja kui see päev lõpuks kätte jõudis, mil ema mulle mu esimese tamagotchi ostis, siis olin ma ühtäkki jubedalt pettunud. See oli tol hetkel mu elu üks suurimaid pettumusi. Kogu mu maailm varises selle peale kokku.

Kõikidel olid ägedad draakonid, ilusad liblikad, nunnud kassid, igasugused muud toredad imeloomad ja siis olin õnnetu mina, kelle ema ostis talle tibu.

No ei olnud tibus tol hetkel minu jaoks midagi ägedat, nunnut ega toredat. Mingil põhjusel oli hoopis ”margine”. Ja oh ei, ega sellega siis mu õnnetuste jada ei lõppenud. See oli selline tore tibu, kes lihtsalt ei koorunud ja ma ei saanudki temaga kunagi mängida. Ei aidanud ei hiinakeelne õpetus, ei minu tark pea, ega ka mitte kellegi teise tark pea.

Furbyga vedas mul samamoodi. Nii ootasin ja ootasin ja lõpuks sain ühe kummalise eluka, kes oskas terve elu vaid kahte sõna ja nendestki ei saanud aru, mis ta täpsemalt ütles. Vahepeal jooksis kokku, krigises ja krägises ja ei tahtnud kunagi magama jääda.

Veel on mul eredalt meeles puhutavad viltpliaatsid. Need olid nii vahvad, aga kurjamid said alati nii kiiresti tühjaks.

Ma ei mäleta, kuidas neid kutsuti, aga nende osas olid mul esialgu üsna kahetised tunded. Tundus selline ”venelaste” värk, aga kui ma ükskord selle sädeluse võlu avastasin, siis ei hoidnud mind enam miski tagasi. Ja, kui ma nüüd tagantjärgi mõtlen, siis sellisest potsikust võiks mulle aastateks piisata, aga ometigi sai neid kümneid, kui mitte sadu, ostetud, sest need sai üsna kiirelt alati otsa.

Sellest mul vist pole isegi mõtet hakata rääkima, et mul olid kõik Spice Girls’i lood peas, sest kellel ei oleks olnud. Lisaks oli mul ka kolm kingakarbitäit ajakirjadest välja lõigatud pilte, mida ma hoidsin nagu kullatükke.

Kommidest käevõrud olid samuti ühed mu lemmikutest asjadest! Pole praegu neid kuskil peale sekspoe müügil näinud, aga täitsa hea meelega sööks neid praegugi!

Mingi hetk müüdi ka mingisuguseid kummalisi mullijooke. Oi, kuidas need mulle meeldisid! Praegu mõtlen, et jumal tänatud, et ma ei tea, mis seal koostises täpselt oli..

Igal juhul, siinkohal ma lõpetan, sest muidu ma jäängi siia meenutama. Pluss, see kahe rea kirjutamine väsitas mind natukene ära ja me ei saa sellega riskida, et ma täitsa ära väsin, sest muidu tuleb uus postitus alles järgmisel aastal.

9 thoughts on “Tibu tule palun siia, tahan sind ekstaasi viia”

  1. Issake see Tamagotchi oli lahe. Minule ostis ema turu pealt roosa julla ja mul selles suhtes vedas, et sai ise seal mitme looma vahel valida. Mul õnnestus suureks kasvatada ainult üks madu ja seda ka tänu ema ja pere abile, kes teda toitma, süstima ja magama pidid panema , kui mina koolis ja trennis parajasti viibisin. Korraks mõtlesin seda ka nüüd oma õetütrele tellida aga see mõtteks jäigi, sest piiga oleks vist selja peale ennast naernud kui oleks seda näinud 😂 ei hakka marki tegema. Teine ere mälestus oli pilvebaleriinid. Minu omaga mängib hetkel õetütar ja jube lahe nostalgi laks on seda vahel isegi kätte võtta ja lennutada.

    1. Sul vedas tõesti, kusjuures järgmiste tamagotchidega ma mäletan ka, et ma ikka aeg-ajalt pidin ema abi paluma, sest muidu nad ju surid ära😅 Pilvebaleriinid olid nii ägedad!

  2. Jaa, kommikaelakeed on praegu täitsa müügil ja sama maitsega. Tamagotchi mul oli aga Furby tuleku ajaks olin selle jaoks juba liiga vana.
    Spice Girlsi ma ei fännanud aga 8. klassis oli mul pinginaabriks boybandide fänn. Ja kuna pinginaaber hästi inglise keelt ei osanud siis palus mul tema jaoks laulude sõnu tõlkida. Ta tahtis ka ju teada, millest ilusad poisid laulavad 🙂
    7 vapra hitte ja bände arutamise tööl millalgi, Noisi Nation näiteks ei tulnudki kõigil meelde ning Hendrik Raave varajasi bände Up`n Down ja 6 Pack kõik ei mäletanudki. See nostalgiaring oli veidi huvitav ka kuna paar kolleegi olid 90-ndate keskel kui asjad toimusid vaid 3-4-aastased ja seega veidi teisest infoväljast 😀

  3. Apppii, hahaha, Furby, ma mäletan kui väga ma kartsin seda elukat väiksena hahaha!! Ja need käevõrud!! Kui neid lasteaias käepeale sai pandud, siis poisid tahtsid südant alati endale, aga just need poisid, kellele sa silma olid jäänud haha!! Niii vahva postitus!!

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *