Jube tüütud olete, kes te mu nime teadasaamisega pead olete vaevanud


Ma natukene pahandasin praegu, sest ma ausõna ei mõista, mida mu pärisnimi kellelegi andma peaks. Uudishimu saab rahuldatud ja edasi? Midagi!

Ülla-ülla jah, polegi tegelikult ju seda väga keeruline välja uurida, aga kui mu soov on olnud blogida nii anonüümselt kui võimalik, siis selline emotsionaalne vägistamine tundub ausalt öeldes juba natukene nõme.

Iga natukese aja tagant kirjutab mulle keegi, kes enamasti on veendunud, et minu asemel on tegemist mõne tema tuttavaga, sest üks või teine asi, mis ma olen kirjutanud, meenutab talle kedagi. Vahel satub ka õigesti äraarvajaid, mis seal siis ikka.

Pahandasin täna aga kahe nõmeduse peale, kes järjekordselt jätsid mulle anonüümselt blogisse kommentaarid käsikäes mingisuguse haiglase uhkusega, et öhööhöö sitaks lihtne oli teada saada, näe vaadake teised ka, mis siis, et inimene seda ise ei soovi. Tegelikult ma liialdan, üks neist oli selline. Teine õnneks oli normaalne, aga point siiski sama, milleks mu nimi välja tuua, kui ma seda ise otseselt avaldada ei soovi? No, ei mõista, milleks?

Iseenesestmõistetav, et ma ei lase ei enda pärisnime ega ka teiste nimedega kommentaare üles. Nii, et pole mõtet vaeva näha. Pärast süüdistatakse veel kedagi kuskil asjatult paksuks olemises. Aga igal juhul aplaus, kiitus, pai või misiganes selle äraarvamise eest ootate..

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *