Kuidas üks ettevõte suutis halva maitse kahekordistada

Teate ju küll, kuidas üks asi viib nii suvaliselt teiseni, siis edasi kolmanda, neljanda ja lõpuks kaheteistkümnendani? Just samamoodi oligi mul plaanis täna teistel, toredamatel teemadel, kirjutada, aga alljärgnevat mõtet kirja pannes, meenus mulle sellega seoses üks teine asi – üks meeldejääv maitseelamus.

Või no, maitseelamusest ei saa siinkohal kahjuks rääkida, pigem raharaiskamisest.

Sarnane hierarhiline kuulekus toimib ahvikarjas, kus tutvustades uut toiduainet positsioonilt madalale isendile, on toidu leviku populaarsuseks pooleteise aastaga vaid 51%. Andes selle aga domineeriva looma kätte, võtab 100% levik karjas aega vaid neli tundi. Karja liikmed usaldavad juhi valikut.

See viis mu mõtted omakorda edasi järgnevale mõttele, millele lisasin pisikesed omapoolsed parendused. Teemakohasemad.

Ühiskondlikud käitumistavad ja normid Mõned blogijad seavad meile teatud inimgrupile mallid. Neis ei kahelda, sest piisavalt palju inimesi neid norme ju järgib ja massist eristumine ning väljaastumine oleks väga julge tegu, mida enamus ettegi ei kujuta. Kui on suur hulk inimesi, kes kõik ühtmoodi arvab ja käitub, tundub see õige ja pigem kaheldakse enda mõtetes kui enamuse hoiakus.

Igal juhul, olles näinud, et tooteid kiidetakse erinevate blogijate poolt lausa taevani, siis ei osanud kaheldagi, et toode võiks mingil moel nii ebameeldiv olla. Mõtlesin, et halvimal juhul ehk lihtsalt Harju keskmine ja ajab siiski asja ära.

Ei ajanud, hoopis oksele ajas. Ilma naljata. Selles maitses ei olnud mitte midagi aasiapärast, vaid see oligi lihtsalt üks pesuehtne lurr – http://eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=lurr

Lurr mingisuguse kummalise kõrvalmaitsega, mida ma ei soovinud enam mitte kunagi oma elus tunda ja kogu see jama läks mahakandmisele.

Sellest läks mõni aeg mööda ja suure kiidulaulu peale mõtlesin, et annan seekord mõnele teisele maitsele võimaluse, aga täpselt sama jama. Ja vot minu mõistus ei võta nüüd, kuidas on võimalik midagi nii jubedat taevani kiita?

Aga eks maitsed ju olegi erinevad, eks! Sest minu jaoks on isegi need 60-sendised puljongikuubikud parema maitsega, tervislikumad nad muidugi ei ole, aga siiski maitsvamad..

Muide, päris mitu tuttavat, kes on kõnealust toodet proovinud, on täpselt sama meelt. Seega ma ei ole siin mingi erand, kes reeglit kinnitama kipuks.

Kõik see lugu tuletas mulle aga omakorda meelde ühe Marimellide Instagrami story, mis jäi mulle nii müstiliselt meelde, et ma pidin seda tootja koduleheküljele kontrollima minema.

Sealt aga jõudsin selleni, et ettevõte oli võtnud selle sama story ja sellele enda Facebookis üsna nipsakalt vastanud.

Mulle kõlas nende retsept nagu miski kookospiimaga supp, isegi enda blogis sarnast retsepti jaganud, aga no las ta siis olla sel korral peenem värk ehk smuuti kanapuljongiga, kui targemad nii tahavad. AGA tähtis on meelde jätta, et kanasmuutit ei tee KEEGI,  AINULT smuutit kanapuljongiga.

Ja ma tean, et selliseid retsepte on internetiavarustes tõesti veel kirjas, aga saate ju mõttest aru küll, kui tobe see on.

Niisiis, mulle jäi kõrvaltvaatajana mulje nagu Mari-Leen oleks selle seljanka teemaga neile kanna peale astunud, ei? Asjast oleks võinud ju rääkida ka mõne teise nurga alt või vähemalt ilma otsese viiteta ”selle ühe inimese” postitusele, mida mitmeid sadu inimesi näinud ja isikuga kokku oskavad viia, aga jah.. päris maitsetu mulje jäi seepeale ettevõttest.

36+

10 thoughts on “Kuidas üks ettevõte suutis halva maitse kahekordistada”

  1. Veini kaste on ainuke, mida kannatab süüa, soovitan sul seda proovida! Olen veel kana oma proovinud ja pean nõustuma, et see oli lahja ja maitsetu.

    0
    1. Ei leidnud kahjuks täna seda veini oma enda kodupoest ja kaugemale ei viitsinud sõitma hakata, aga kana oma oli olemas ning sain toredasti veenduda kui maitsetu see ikka on😓

      0
  2. veini oma on tõesti okei, aga ülejäänusid on endal lihtsam teha
    köögivilja oma eest ntx ei saa üldse aru miks peaks sellise hinna välja käima, kui ise keetes saab palju parema ja palju odavamalt…

    0
  3. Mulle meeldib alati ise teha. Tean küll, et kauem keetes peaks justkui parem ja kasulikum valmima, aga maitse osas saab vabalt max tunniga palju parema asja valmis keeta kui see poekaup!!

    0
  4. Aga seda näeb ju ülitihti, nt toode X, mida vahepeal väga paljud blogijad reklaamisid ja tegid sellest alguses palju postitusi, et kui hästi see töötab või kui hästi asi maitseb. Asi võib olla väga kallis, aga tänu sellele paljud ikkagi kaaluvad ostmist, kui kõik nii ühest suust räägivad, et see on hea toode. Samas pikemas perspektiivis ei ole näinud mitte ühtegi blogijat sellest isegi iitsatamas, imelik ju? Samas eks ei saagi välistada, et kinni makstud toode ei ole ka hea toode, aga kohati tundub ikkagi kerge inimeste petmine. Vähemalt mulle.

    2+

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *